27. mail toimub Lääne-Harju vallas Laulasmaal kodukontoris ellujäämise ja korrastuskunsti seminar, mille raames uuriti elanike kodukontoris töötamise kogemust. Uuring selgitas, et 46% vastanutest on saavutanud kodukontoris töötades ressursside kokkuhoiu, 43% märgib, et on enamus tööajast veetnud kodukontoris ja nad on kodukontoris töötamisega hästi hakkama saanud. Vastanutest 36% eelistaks ka edaspidi töötada kodukontoris. Samas hindab 29% vastanutest, et kodukontoris töötamise teeb keeruliseks, kui lapsed on distantsõppel ning sama paljud hindavad keeruliseks pere ja töö vahel tasakaalu leidmist. Ligi 18% vastanutest leiab, et kodukontoris töötamine on tõstnud nende kehakaalu ja nad on füüsiliselt vähem aktiivsemad. Vaid 7% vastanutest leiab, et kodukontoris töötamine on olnud tõeline peavalu. Kodukontoris ellujäämise seminaril astub üles sõidujagamisplatvormi Bolt osakonnajuhataja ning mitmete ajajuhtimise raamatute autor Ardo Reinsalu, kes sõlmib lahti kodukontoris töötamise probleemirägastiku ning aitab näha lihtsaid võimalusi efektiivsuse ja selguse suurendamiseks töö ja pereelu kombineerimisel.Seminaril astub üles ka tantsu- ja joogaõpetaja Almer Jansu, kes näitab lihtsaid praktikaid kuidas luua juurde füüsilisi, vaimseid ja mentaalseid ressursse. Seminari teises pooles toimub töötuba, mis annab osalejatele kätte Jaapanist pärit korrastuskunsti praktikad, mille abil luua kord ja ressursisäästlikkus kõigis elu valdkondades. Seminar on vallaelanikele tasuta. Seminari on ellu kutsunud Lääne-Harju kogukondlik algatus Roheline Vald. Korraldaja Lohusalu poolsaare Loodusselts, projektijuht Kairi Niinepuu-Mark, koostöös MTÜ Meie Paldiski ja Lääne-Harju vallavalitsusega. Registreerumine rohevald.ee lehel.Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist. Pressiteate koostaja:
Pressiteade: Laulasmaale paigaldati päikeseenergial toimiv toiduringluskapp17.05.2021 Lääne-Harju valla kogukondliku algatuse Roheline Vald eestvedamisel paigaldati 16. mail Laulasmaale toiduringluskapp.Külaelanike seas läbiviidud küsitlus selgitas, et majapidamistel jääb enim üle kodutoitu, aiasaaduseid, kuivaineid ning küpsetisi. Kapi kasutamise peamiseks argumendiks peavad külaelanikud toidupäästmise ideed kui sellist. Lisaks peetakse oluliseks kapi mugavat asukohta, puhtust ning võimalust ülejääv toit keskkonnasäästlikult realiseerida.
Algatuse eestvedajad soovivad juurutada mõtteviisi, et toit ei ole prügi vaid väärtuslik ressurss. “Toiduringluskapi eesmärk ei ole sotsiaalsete probleemide lahendamine. Peamine idee on raiskamist vähendava mõtteviisi ja toidukordade planeerimise harjumuse juurutamine, kuivõrd statistikast nähtub, et 53% toiduraiskamisest toimub just leibkondades,” märgib Rohelise valla idee algataja Kairi Niinepuu-Mark. “Oluline on saada üle valehäbist ning pidada normaalsuseks, et ülejääv toit ei lähe prügikasti vaid see tarvitatakse ära – näiteks naabriga jagamise teel. Loodame, et kogukondade huvi ülejäävat toitu omavahel jagada suureneb kui ilmneb, et see protsess on tegelikult lihtne”, nendib Niinepuu-Mark. Laulasmaa toiduringluskapp kutsuti ellu 18. päevaga.
Toiduringluskapi avamisele tulnud Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk rõõmustas, et kogukondades tehakse asju päriselt ära. “See on siin suurepärane näide sellest, kuidas saab toidusse paremini suhtuda,” nentis Truuverk.
Laulasmaa Toiduringluskapi prototüüp toimib päikeseenergial, mis tagab kapi sisemuses õhuringluse. Valmimas on päikeseenegial toimiv kapp, mis suudab tagada ka kapi jahutuse. Toiduringluskapi disain ning teostus pärineb külaelaniku, PäikesEST esindaja poolt. Taaskasutatud materjalidest toidukapi teostuses aitab taaskasutustöökoda ReStuudio.
Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju raamatukogud suunavad lauamängud taaskasutusse. Lauamängud kogutakse annetuste teel vallaelanikelt. Lisaks kojulaenutusele plaanitakse läbi viia keerulisemate lauamängude tutvustusi ning mänguõhtuid.
“Rohelise valla tiimi selleaastane fookus on ringmajanduse ning taaskasutusega seotud tegevustel,” rääkis rohelise valla idee algataja, ettevõtja Kairi Niinepuu-Mark. “Lisaks teavitustegevustele, mille raames on toimumas neli seminari, kutsume ellu mitmeid taaskasutusega seotud algatusi, kus vallaelanikud saavad läbi praktilise kogemuse mõtestada, et lisaks keskkonnasäästmise argumendile mõjub taaskasutus positiivselt ka pere rahakotile.”
Kasutatud lauamängude laenutamise idee kasvas üles raamatukoguhoidja murest, kuidas suurendada raamatukogude külastatavust. Lääne-Harju Raamatukogu direktor Urve Luht peab lisaks keskkonnasäästmise argumendile algatuse eesmärgiks raamatukogude külastatavuse ja lugejate arvu tõusu. “Soovime pakkuda tegevusi, mis pakuvad huvi erinevatele vanusegruppidele, suurendavad põlvkondade sidusust ning mida saavad pered, sõpruskonnad ja meeskonnad koos ette võtta,” avaldas Urve Luht.
Algatuse eestvedajad ennustavad aktisoonile edu. Koroonaviiruse leviku tõttu on pered enamjaolt kodused ning uued lauamängud pakuvad tavapärastele tegevustele vaheldust. Rohelise valla tiimi liige, vallaelanik Kaidi Torjus näeb lauamängude laenutuse võimaluses alternatiivi ekraanidele. “Olen veendunud, et antud projekt toob õhtuti ekraanide eest ära paljud pered. Nelja lapse emana tean, kui kulukas on mänguvarusid uuendada ja kui kiiresti tüdinetakse ühest ja samast mãngust ning hakatakse jâlle poeleti poole piiluma. See raha jääks lauamängu ringlusega rahakotti alles ja nii mõneski kodus toanurgas tolmu koguvad lauamängud leiaksid endale uue elu,” märgib Torjus.
Vallavanem Jaanus Saat hindas raamatukogude tegevushaarde laienemist postiivselt. “Idee toetab raamatukogu funktsiooni kultuuri- ja kogukonnaasutusena. Rohelise valla eesmärkide eeluviimiseks on teretulnud iga algatus, mis aitab edendada taaskasutust. Iga väike tegu on tegelikult suur, kui sellest saab keegi kasu ja väheneb ka jäätmeteke,” räägib Saat.
Raamatukogudes käsitsetakse laenutusprotsessi sarnaselt raamatutele, võttes arvesse nõutud turvalisusmeetmed. Raamatukogud võtavad vastu ka puuduvate osadega lauamänge, kuid samas on oodatud kasutust mitteleidvad täringud ja mängunupud, et mitmest mängust komplekteerida üks tervikmäng. Lauamängude puuduvad osad plaanitakse meisterdada koostöös haridusasutuste käsitöö õpetajatega. Lauamänge võetakse vastu ning asutakse laenutama Laulasmaa, Klooga, Harju-Risti, Vasalemma, Paldiski, Padise, Rummu ning Lehola raamatukogudes.
Kogukondlik algatus “Roheline Vald” on Lääne-Harjus ellu kutsutud selleks, et kohalikul tasandil luua ja järk-järgult ellu rakendada rohelisel mõtteviisil põhinev elu- ja töökeskkonna mudel. Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum.
Et vald keskkonnasäästlikumaks muuta, loobus Lääne-Harju vald tööruumides veeautomaatidest ja plastnõudest. Loobuti ka prügikastidest kabinettides, on vaid üks ühine prügikast puhketoas.
Lääne-Harju vallavalitsuses võeti kasutusele taaskasutusmaterjalidest valmistatud prügisorteerimiskonteiner, kuhu ametnikud koguvad biojäätmeid, pakendeid ja olmejäätmeid. Loe edasi SIIT
28. oktoobril toimub Rohelise Valla teine seminar, mis keskendub ringmajanduse võimendamisele. Esimesel Rohelise Valla seminaril aasta tagasi toonitas president Kersti Kaljulaid, et hoovad rohepöördeks on eelkõige kohalikul tasandil ning tunnustas rohelise valla ideed ning ambitsiooni. Rohelise Valla teise seminari fookusteema selgus kogukondliku küsitluse teel. Lääne-Harju valla elanikke kõnetavad enim jäätmete sorteerimise ning ringmajandusega seotud küsimused. “Jäätmetekke vähendamise teema tõstatus tugevalt esile viimase, septembrikuise kogukonna teavitusprogrammi Targa Valiku Praktikum seminari raames. Eesti on võtnud eesmärgiks, et 2020. aastaks võetakse ringlusse 50% koju toodavatest materjalidest, kuid see näitaja on püsinud 10 aastat 30% juures,” märgib seminarisarja projektijuht Kairi Niinepuu-Mark. “Ühiskonnas tuleb hakata teadlikku tarbimist ning ressursside ringlusse võtmist intensiivsemalt rakendama,” toonitab Niinepuu-Mark. Seminaril käsitleb ringmajanduse võimalusi ning takistusi omavalitsuse tasandil ringmajanduse ekspert Harri Moora, jäätmetekke vähendamise praktikaid koduses majapidamises tutvustab RAM Kooli õpetaja ja teadliku tarbimise praktiseerija Katarina Papp. Seminari arutelusid juhib keskkonnasaate Osoon juht Kristo Elias, Lääne-Harju valla ringmajandusega seotud ambitsioone tutvustab vallavanem Jaanus Saat. “Ringmajanduse põhimõtted aitavad meil mõtestada kuidas targemalt ja ressursitõhusamalt toota aga ka tarbida,” tõdeb Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. “Kogukonna tasandil tuleb ringmajanduse kontekstis rohkem tähelepanu pöörata jäätmetekke vältimisele ja korduskasutuse võimaluste leidmisele. Võiksime oma kogukondades olemasolevat ressurssi kaardistada, näiteks millised oskused meil on, kas ja mis meil majapidamises üle on ja kuidas seda omavahel jagada. Selle põhjalt saavad tekkida uued lahendused kohalike toodete või teenuste näol,” avaldab Saat.
Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda. Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega.
Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
24. septembril toimub Lääne-Harju valla elanikele suunatud seminar, mis keskendub jäätmetele kui ressursile ning biojäätmete kompostimisele. Seminaril murravad müüte Ragn Sellsi turundusjuht Rainer Pesti ning keskkonnaprojektide eestvedaja Anneli Ohvril.Seminari töötoas valmistatakse kodustesse tingimustesse sobivad kompostrid, kompostrite materjal on hangitud jäätmejaamadest. Suvel paigaldati valda ka esimesed kogukondlikud kompostrid Keila-Joale ning Padisele. Kompostrid valmisid ehitustöödest ülejäänud kanalisatsioonitorudest. Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda. Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega.
Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist. Kontakt:Kairi Niinepuu-MarkProgrammi projektijuht+372 5169174 rohelinevald.ee
kogukondlikud kompostrid on valla värvides. Foto autor: Margus Kullerkupp
9. juulil rajati Padise kloostri valitsejamaja tarbeaeda Eesti esimene kogukondlik toidusalu. Toidusalu rajamise seminarile tuli kokku inimesi Lääne-Harju valla 18-st külast. Esmalt ammutati teadmisi permakultuuri põhimõtetest ja toidusalu rajamise ideedest. Seejärel viidi saadud teadmised praktikasse, õpiti kasutama sirpi ning kättesaadavast orgaanikast toidusalu loomist. Seminaril osalejad said inspiratsiooni asuda elurikkust võimendama ka oma aedades ning innustada oma naabreid.
Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda. Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega. Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
Lääne-Harju valla kogukonna ning vallavalitsuse koostöös rajatakse Eesti esimene kogukondlik toidusalu.
“Meie eesmärk on tuua kokku kogukonnad, et ühiselt mõtestada keskkonnasõbralikumate valikute üle ja neid ka reaalselt ellu viia,” avab Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat ettevõtmise tagamaid.
Toidusalu luuakse kogukonnale suunatud seminari käigus 9. juulil, kus teooria seotakse praktilise töötoaga. Osalejad saavad seminarilt kaasa ka oma aia eripära arvestavad taimed.
“Soovime tuua aedadesse tagasi elurikkuse ning loodusliku kahjuritõrje,” toonitab seminarisarja projektijuht Kairi Niinepuu-Mark. “Toidusalu kontseptsioon annab kiire elutempoga inimestele võimaluse viljeleda hooldus- ja kaevamisvaba aiandust ja praktiseerida erinevate taimeliikide koostööd.”
Kogukondlik toidusalu rajatakse Lääne-Harju valda, Padise kloostri munkade poolt rajatud tarbeaeda, kus juba tolmeldavad mesilased.
Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda. Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega. Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
Padise kloostri munkade loodud tarbeaed pakub looduslikku mitmekesisust, mis on hea algus toidusalu rajamiseks.
Kriisijärgse ühiskonna konkurentsivõime peitub tänases rohepöördes.
Kogukondliku algatuse “Roheline Vald” eestvedamisel toimus 5. mail seminar, mis keskendus energiatõhususe saavutamisele ning taastuvenergiaga seotud võimalustele.
Seminaril astusid üles valdkonna arvamusliidrid: Taastuvenergia Koja juht Mihkel Annus, Päikeseenergia Assotsiatsiooni juht Andres Meesak, Team Paldiski esindaja Peep Siitam, TTÜ hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski, energiatootmisettevõte Sunly esindaja Holger Kroon ning Janika Laht Keskkonnaministeeriumist. Seminar oli esimene seminaride sarjast “Targa valiku praktikum”. Seminari korraldasid Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ, Lääne-Harju vallavalitsus ning MTÜ Meie Paldiski.
Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat toonitas seminari avakõnes, et keskkonnaga hoolimatu ringikäimine ei ole enam jätkusuutlik. “Inimtegevuse mõju looduskeskkonnale pöördub meile bumerangina tagasi ja me peame selleks valmis olema. Loodan, et rohepüüdlused on järjest vähem sõnakõlks ja järjest enam meie igapäevaelu osa.” hindas Saat.
Euroopa rõhub kohesele rohetehnoloogiate kasutuselevõtule.
Emissioonide lõhe raportist (Emissions Gap Report, ÜRO) järeldub, et täna võetud kohustused ning seni astutud sammud ei ole veel kooskõlas eesmärgiga ohjata kliimasoojenemist 1,5 kraadi piires võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga. Oleme hetkel märksa kehvemal trendil, mistõttu heite vähendamisega tuleb tegeleda täna, mitte lükata seda homsesse. Eesti näitel pärineb ligikaudu 90% kasvuhoonegaaside emissioonist energeetikasektorist. “Taastuvenergia kasutuselevõtt energeetikasektoris annab suurima efekti kasvuhoonegaaside emissiooni pidurdamisel” märkis Taastuvenergia Koja juht Mihkel Annus. “Kui veel 10 aastat tagasi oli päikeseenergia üks kallimaid elektri tootmise viise, siis tehnoloogia arendamise tulemusel on see tänasel päeval koos tuuleenergiaga enamikes maailma riikides kõige soodsam energiaallikas,” märkis Annus.
“Tendents tahkete fossiilkütuste vähendamisele on väga selgesõnaliselt väljaöeldud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi tasemel, kus rõhutatakse, et kriisist välja tulemisel peame koheselt võtma fookuse rohetehnoloogiate, sh taastuvenergia kasutuselevõtule. Õige hetk energiapöördeks on just täna,” märgib Annus.
Seminaril toonitati, et on oluline luua soodne keskkond investeeringuteks taastuvenergiasse. Kui kasutame ressursse säästlikumalt, siis on lihtsam tagada nõudluse piir taastuvenergiaallikatele. “Tänases olukorras peame rõhutama, et rohepööre on ainuvõimalik tee kuhu edasi minna,” rõhutas Annus.
Naftaajastu pöördumatu lõpp ja kogukondliku mõju suurenemine.
Paldiskisse plaanitava pumphüdroakumulatsioonijaama projektijuht, Team Paldiski esindaja Peep Siitam rõhutas, et oleme tunnistajaks inimühiskonna olulisele muutusele, naftaajastu pöördumatule lõpule ning see ei ole tingitud nafta otsalõppemisest vaid sellese uskujaid on aina vähem, investeerimine on järjest keerulisem, ning selle hind on investeerimiseks liiga madal.
“Mida kiiremini suuname oma fookuse taastuvenergiatele seda konkurentsivõimelisem on Eesti ühiskond,” nentis Siitam. Siitam hindab, et kohalik initsiatiiv on rohepöördes oluline ning omavalitsus peab olemasolevas maksusüsteemis omama suuremat rolli kui seni. Oluline on hinnata ettevõtete ja eraisikute motivatsiooni taastuvenergiate kasutuselevõtu osas. “Riigi eeskuju energiaküsimustes on tähtis. Ei saa loota, et eraisikud investeerivad taastuvenergiatesse kui riik suunab tähelepanu mujale,” rääkis Siitam. “Energiapöörde esilekutsumiseks ei ole vaja palju teha ei elektritootmises ja jaotamises, soojusmajanduses, jäätmemajanduses ega metsanduses. Keerulisemad väljakutsed on tööstuses, transpordis ja põllumajanduses”.
Andres Meesak tõi välja, et täna on trend maa hübriidkasutusele, kus maa on kasutusel lisaks aiamaadele või karjamaadele ka päikeseelektrijaamana. Kohaliku omavalitsuse eestvõttel peab tekkima diskussioon, kuidas omavalitsus saab toetada kogukondlike päikeseelektrijaamade teket. “Asula servades või ühiskondlikel hoonetel tuleks leida võimalus rajada kogukondlik päikeseelektrijaam, et kogu kogukond saaks elektrist kasu”, toonitas Meesak. Lääne-Harju abivallavanema Erki Rubeni hinnangul on omavalitsuse tasandil olulisim taastuvenergia ideoloogia omaksvõtt, seejärel kompetentside kaasamine, tegevuskavade loomine ja täideviimine. Keskkonnaministeeriumi esindaja Janika Laht-i sõnul on tulemas kohalikele omavalitsustele suunatud meede, mis aitab kaardistada kliimatemaatikaga seotud probleemid ja leida võimalikud lahendused.
Energiakogukondade koostöö eelduseks on seadusemuudatus.
Lääne-Harju valda, Pakri poolsaarele taastuvenergia tootmist planeeriva energiaettevõtte Sunly esindaja Holger Kroon tõi esile, et tarbijate vajaduste katmiseks on vajalik seadusemuudatus, mis lubaks energiakogukondadel teha koostööd. Kui tavatarbija maksab täna ligi 30% võrgutasudele, siis kohapealse tootmise tingimustes pole vaja teha investeeringuid võrgu arendamisele ning võimaldab osta energiat kohapeal. “Mida varem muudavad regulatsioonid tehnoloogia kasutuselevõtu lihtsaks, mugavaks ja mittepiiravaks, seda tõenäolisemalt jõuab tehnoloogia ette kliimakriisist”, toonitas Holger Kroon.
Tähelepanu tuleks koondada olemasoleva hoonefondi 0-energia saavutamisele
TTÜ teadlase, akadeemik Jarek Kurnitski sõnul on elektritarbimine pidevas tõusutrendis, eluhoonete osas on olnud trend stabiilne või väikses langustrendis tänu uutele majadele ja renoveerimisele. Olemasolev hoonefond on suurim Euroopa energeetiline ressurss ja seal oleks energiasäästu efekti kõige lihtsam saavutada. “Olemasolevast hoonefondist 75% ei ole energiatõhus, ligi pool olemasolevast hoonefondist tuleks rekonstrueerida”, rõhutas Kurnitski. On märgiline, et 2020. aasta eesmärke kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks ei saavutatud.
Päikeseenergia assotsiatsiooni juhi Andres Meesaku hinnangul on päikese- ja tuuleenergia globaalselt kõige soodsamad uued tehnoloogiad energia muundamiseks ühest viisist teise. 2020. aastal saadakse Eestis sisetarbimisest päikeseenergiast 3%. “Päikeseenergia on kõige demokraatlikum viis energiat toota – seda saab teha reaalselt igaüks,” märkis Meesak. “Tänu tehnoloogia arengule on võimalik väga väikestes tootmisüksustes toota turu tingimustel konkurentsivõimeliselt energiat enda tarbimiseks. Võrguäri mudel peab muutuma,” märkis Meesak. “Tänases kriisi olukorras tuleks teha fundamentaalseid otsuseid Eesti energiasüsteemis. Finantsinstrumendid, mida valitsus kavandab ühe turuosalise päästmiseks tuleks suunata energiapöördesse ja teha see jõuliselt ära nagu kunagi tegime digipöörde,” hindab Meesak.
“Taastuvenergeetiline Eesti on majanduslikult kõige tulusam,” hindab Siitam. “Mida rohkem on sellesse uskujaid seda enam on ka surve otsustajatele.”
Lääne-Harju abivallavanem Erki Ruben avaldas, et Lääne-Harju vallas võiks olla eesmärk toota nii palju energiat kui kohapeal tarbitakse ja ehk veidi enamgi.
Kogukondlik algatus “Roheline Vald” on Lääne-Harjus ellu kutsutud selleks, et kohalikul tasandil luua ja järk-järgult ellu rakendada rohelisel mõtteviisil põhinev elu- ja töökeskkonna mudel. Algatuse jätkusuutlikest põhimõtetest lähtuvad eesmärgid on kooskõlas ka värske Euroopa Rohelise Kokkuleppega, kus teiste vajalike muudatuste seas tuuakse esile energiatõhususe prioriteet, mille eesmärgiks on taastuvatel energiaallikatel põhinev elektrienergiasektor.
Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda.
