Toidukao vältimise nädal 26.09 – 2.10.2022

29. september 2022 on rahvusvaheline toidukao ja toidujäätmete vähendamise päev, mille kutsus ellu ÜRO 2019. aastal. ÜRO andmetel läheb iga-aastaselt raisku ligi ⅓. tarbimiskõlbulikust toidust. Toidukao vähendamise päeva eesmärk on tõsta teadlikkust probleemi olulisusest ja kutsuda üles mõtestama ostuotsuseid.

Rohelise valla tiim on ellu kutsunud toidukao vähendamise nädala. Kutsume üles ülejäävat toitu märkama ning seda tarbima ise või tooma toiduringluskappidesse. Koolides seotakse toidukao vähendamise teema õppeainetega, valmivad joonistused teemal “Et toit ei läheks raisku!”. Külastame Paldiski Gümnaasiumit, kus viime läbi põneva praktikumi toidule kuluvatest ressurssidest. 29.09 esitleme kogukondliku toiduringluse ideid ja väljundeid keskkonnaministeeriumi korraldatud konverentsil “Austa toitu jäägitult!”

Kampaania viidi läbi toiduringlusgruppides sotsiaalmeedi kanalis.

Pealeht: https://www.facebook.com/groups/559413745219749

Märkamise aeg. Märka ülejäävat toitu. Milline on selle toidu edasine teekond?

Märka kodus seisvat toitu, mida ise ei jaksa tarbida. Leia sellele rakendus, kokates või jaga seda kogukonnaga ning vii toidukappi.

3 sammu toidu raiskamise vähendamiseks:

Planeeri söögikorrad olemasolevate toiduainete järgi.

Ülejäävad toiduained säilita vastavalt nõuetele, jaga naabriga või too toiduringluskappi!

Toidujäätmed komposti ja loo rikast mulda!

Öeldakse, et köök on kodu süda. Südame eest tuleb hoolt kanda ja tänane väljakutse on seotud just selle ideega.

Konmari meetod õpetab, et esimene samm korra loomisel on ülevaate saamine olemasolevast. Selleks tehakse inventuur ja paigutatakse samaväärsed asjad grupiti.
Nii ei soeta me samaväärseid toiduaineid üleliia ning kasutame ära juba olemasolevad nende aegumiskuupäeva järgi.

4 sammu köögi paremaks organiseerimiseks:

1. Loovuta

Vaata läbi köögikappide sisu ja pane kõrvale kõik esemed, mida on topelt (maitseained, kulbid, klaasikomplektid) või mida sa pole kunagi kasutanud. Kingi need esemed oma sõpradele või tuttavatele, kes võiksid nendest kasu saada või müü järelturul. Üleliigsed toiduained too toiduringluskappi.

2. Kujunda

Korralda sahtlitesse sisujagajaid, milleks võivad olla plastmassist alused nagu kööginõude jaoks kombeks või kandilised korvikesed, karbid. Need aitavad hoida sarnase funktsiooniga asjad koos ja nii on igal asjal oma koht. Kuivainete jaoks sobivad imeliselt klaasist purgid, mis on palju praktilisemad, kui hoida asju pakendites (kas oled kunagi spagetikarbi ümber ajanud :)) ning näevad samal ajal ilusad välja. Kui vaja kohanda riiulite kõrgust, et paigutada sinna kõrgemaid asju.

3. Organiseeri

Leia igale asjale enda koht. Jälgi sisetunnet, millised asjad peaksid loogiliselt koos olema. Näiteks hommikusöögihelbed koos kuivainetega või hoopis smuuti-tegemise materjaliga. See sõltub sinu elustiilist ja harjumustest.

4. Sildista Eriti kui sul on pere, on väga tõenäoline, et nädal peale köögi koristust on olukord jälle endile. Et seda ei juhtuks, on üks hea viis sildistada riiulid ja sahtlid, nii, et kõik teaksid asjade õiget kohta. Kõlab suure tööna, aga tegelikult on nii ka endal lihtsam distsipliini hoida ja kööki jooksvalt korras hoida.

Jaga oma nippe, kogemust või ideid ning osale Klooga Kosk saunaelamuse perepääsme loosimises, mis toimub 2. oktoobril kl 18!
#ESDW2022 #toiteioleprügi #hoiatoitu #tarbitoitujäägitult #rohevald #väljakutse #toidukaonädal

Refereering: blog.wirk ja konmari

5. päeva väljakutse: kokka leidlikult, kasutades juba olemasolevaid toiduaineid!

Rohetiim käis Paldiski Ühisgümnaasiumi 7. klassile rääkima toidu säästmisest.

Ehitasin tunni üles selliselt, et õpilased said pakkuda ressursse, mille kaudu leib söögilauale jõuab.

Märkasime kõiki etappe alates laborist, kus valmistatakse retsept, testitakse, valitakse koostisosad, lõpetades logistiliste väljakutsete, tootmise ja turundusväljundiga, mis hõlmab sihtrühma valimist, kõnetamist ning pakendidisaini ja kõige lõpuks kauplusesse jõudmist ning otseturundust sihtrühmale.

Õpilased kirjutasid tegevustele kuluvate ressursside märksõnu tahvlile, piirdusime vaid üheastmelise ressursi märkamisega. Vastasel korral tulnuks loeng kogu päeva pikkune vähemalt.

Õpilased tõdesid, et ressursse ühe leiva peale kulub rohkelt.

Kuna leiva tähtaeg oli üle läinud, siis korra testisime, mis tundeid tekitab, kui leib prügikastis maandub. See vallandas õpilastes pahameeletormi. Eelkõige häiris, et leib oli korralik, ei olnud hallitust, oli alles äsja parim enne kuupäeva saavutanud ning seda oleks saanud söögiks kasutada.

Võtsime selle prügikastist välja ja õpilased pakkusid variante, mida saab leivast teha. Koduseks ülesandeks jäi katsetada leiva külmutamist ning koolist koju tulles sügavkülmast võetud leiva röstimist ja võileiva valmistamist ning ka vanematele külmutamise idee väljapakkumist.

100% õpilastest teadsid, et Lääne-Harju vald tegutseb rohelise valla väärtuste suunal.

Koostööd tegi Eesti Pagar, kes jagas tooraine päritolu – sigurijuure kiud ja nisuvalk tulevad Belgiast, kartulihelbed Soomest ja guarkummi Itaaliast. Kõik põhikoostisosad (jahud, terad) on aga Eestimaist päritolu. Loetletud koostisosad on aga murdosa toiduainetest, mida leiva valmistamisel kasutati.

Kuna tegu oli ajaloo tunnist ampsatud ajaga, siis õpilased mõtestasid, et veel 100 aastat tagasi tegi keskmine eestlane aasta läbi tööd selleks, et tuua lauale leib.