Värsked postitused

Uudised

Rapla toiduringluskapp roheline vald rohevald

Toiduringluskapid nomineeriti aasta keskkonnateo kandidaadiks

Kogukondliku algatuse MTÜ Roheline Vald väljatöötatud taastuvenergial töötavad kogukondlikud toiduringluskapid on nomineeritud “Aasta keskkonnategu” konkursile, oleme 8 finalisti seas. Hetkel on töötamas 6 toiduringluskappi, piirkondi, kuhu seda soovitakse ning töö kogukonnaga käib on enam kui 13 ning see arv suureneb pidevalt. 

Tänu partnerite toele on toiduringluskapid Lääne-Harjus 4. piirkonnas , Raplas ning Keilas.

Hetkel on toimumas ka „Aasta keskkonnategu“ konkursi rahva lemmiku valimine. Hääletada saab keskkonnatunnustuste kodulehel, kus hääletamiseks tuleb end isikustada ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu, mis tagab ausad hääletustulemused. Hääletus kestab 13. novembrini https://keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnategu/kandidaadid

Lisaks toiduringluskappidele on võistlustules
Haugimaimude asustamine – MTÜ Saaremaa Kalavaru
Keskkonnakuu korraldamine – Piret Mäestu
Kogukondlikud toiduringluskapid – MTÜ Roheline vald
Konnade päästmine rände ajal – Robert Sild ja konnapäästjate tiim
Keskkonnaprogramm REUSE ME – Tilk!/Green Valley Ventures OÜ
Vanade majade ja mööbli taastamine – Aina Lee ja Türi kogukonnaselts
Mati Sepp – looduskaitse ja metsanduse ekspert
Keskkonnasõbralikud kogumismajad – MTÜ Uuskasutuskeskus

Konkursiga juhitakse tähelepanu ja tunnustatakse neid inimesi, ettevõtteid või organisatsioone, kes on oma tegevusega suurendanud keskkonnateadlikkust või avaldanud positiivset mõju keskkonnale. 

Konkursi võitja saab auhinnaks 5000 eurot, mille rohetiim on otsustanud paigutada jätkuvatele tegevustele toidukao vähendamiseks, kui selline auhind meile peaks osaks saama.

 Aasta keskkonnateo konkurssi korraldab Keskkonnaministeerium.

Slovakkia_Eesti koostöö rohevald

PRESSITEADE Eesti ja Slovakkia piirkonnad inspireerivad üksteist rohepöördele.

Selle aasta kevadel külastasid Lääne-Harju valda Slovakkia omavalitsuspiirkonna Spissky Hrhov eestvedajad, mille käigus tutvuti kogukondlike rohevalla projektidega. 

2.-8.oktoobrini Slovakkiat külastanud Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi eestvedaja Kairi Niinepuu-Mark tõdes, et mitmed kevadel esitletud ideed on leidnud Spissky Hrhovis viljaka pinnase. Näiteks on ka sealne omavalitsus loobunud ühekordse plasti vältimise eesmärgil pudeliveest ning ühekordsetest suhkru- ja koorepakkidest. Ellu on kutsutud Slovakkia teistest piirkondadest erinev jäätmete kogumise süsteem, kus iga majapidamise jäätmekonteinerite tühjendamine registreeritakse QR koodi abil ning prügiveo tihedus on reguleeritud konteineri täitumise järgi.

“Saime Eestis rohkelt inspiratsiooni kohalike eestvedajate ideedest ja rohevalla projektidest”, märkis Spissky Hrhovi omavalitsusjuht Zuzana Kučerová. “Soovime ka oma piirkonna inimestele luua järjest jätkusuutlikumat elukeskkonda ja pakkuda mugavamaid teenuseid. Meie elanike arv kasvab kiires tempos ja see seab suuri väljakutseid, kuidas jätkusuutlikumalt tegutseda,” rääkis Kučerová.

Piirkonnas kogutakse liigiti rõivaid, õli, klaasi ning plastikut. Kohaliku elu võimendamiseks on Slovakkias levinud munitsipaalosalusega sotsiaalsed ettevõtted. Piirkonnas on mitmeid tootmis- ja toitlustusasutusi, mis pakuvad tööd kohalikele inimestele ning teenuseid ka teistele omavalitsustele. Kohalik puidu graveerimisteenuseid pakkuv ettevõte sai inspiratsiooni Tallinna Lennujaamas nähtud kuumaalustest, mille sarnased on tänasel päeval tootmises ja mida turustatakse suveniiripoodidele. Piirkonna tootjatele müügiväljundi loomiseks avati pood, kus valdav osa toiduained on müügil pakendita. Kui Lääne-Harjus rajati sel aastal Kloogale kogukondlik parvesaun, siis Spissky Hrhovi piirkond ehitas endale kogukondliku metsasauna, mis on elanike seas väga populaarne, hoolimata saunatraditsioonide puudumisest. Omavalitsus omandab kogukonnale teenuste ja ajaveetmise võimaluste pakkumiseks renoveerimist vajavaid hooneid, viimati osteti 17. sajandil ehitatud mõis.

Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi esindajale andis rohkelt inspiratsiooni kohaliku kooli jätkusuutlike põhimõtetega põimitud õppetegevus. Kool seob kestlikke põhimõtteid õppetöösse strateegiliselt, kõikide õppeainete juurde on integreeritud õueõpe ning praktilised tegevused. Õpilaste päralt on taimekasvatus – permaaed, kasvuhoone, arooniapõõsad ning kokkamiseks väliahi. Lapsed hoolitsevad taimede kompostimise ning tiigi korrashoiu eest. Loodusõppe raames õpitakse mesilaste eest hoolitsemist, õpilastel on kasutada kaitseriietus ja vajalikud tööriistad. Õpilasi motiveeritakse kasutama koolibussi asemel jalg- ja tõukerattaid. Teostamisel on päikesepaneelide paigaldamine kooli katusele ning vihmavee jaotussüsteem.

Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi eestvedaja kohtus omavalitsuste esindajatega ka Tokaj ning Košice piirkonnas kogemuste vahetamiseks ja koostöövõimaluste leidmiseks.

Lääne-Harju ja Spissky Hrhovi piirkondade esindajate külastused said teoks koostööprojekti NICOLE (New Initiatives and Co-operation for Local Economies) raames, mille partner Eestis on Lääne-Harju Koostöökogu. Selle projekti tulemusena saavad omavalitsused kogemusi ja näiteid, kuidas saada hakkama kliimamuutuste keskkonnas.

Pressiteate koostaja:

Kairi Niinepuu-Mark

kogukondlik algatus Roheline Vald

rohevald.ee

+3725169174

1. foto: vasakult Spissky Hrhovi omavalitsusjuht Zuzana Kučerová, Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi eestvedaja Kairi Niinepuu-Mark ja Spissky Hrhovi innovatsioonijuht  Andrea Hrehorčáková

2. Kogumiskonteinerid Spissky Hrhovis, foto: Kairi Niinepuu-Mark

3. Piirkonna tootjate valdavalt pakendivaba toodangut müüv kauplus, Spissky Hrhov. foto: Kairi Niinepuu-Mark

koostöö slovakkia ja rohevald
koostöö slovakkia ja rohevald
TOIDURINGLUSKAPP rohevald

PRESSITEADE Keilas avati taastuvenergial toimiv toiduringluskapp

11.augustil avati Keilas kogukondlik päikesepaneelidel töötav toiduringluskapp. Toidukapi eesmärk on juurutada jätkusuutliku tarbimise ideed kogukonnas ning see on suunatud kõigile elanikele. Päikesepaneelidel töötav toidujagamise kapp kutsuti ellu kogukonna, linnavalitsuse ning kohalike ettevõtjate koostöös.

“Meie eesmärk on eelkõige, et ülejääv toidukraam ei lõpetaks prügikastis, vaid jõuaks nendeni, kes selle toidu ära tarbivad,” rääkis Keila Ringmajanduse Seltsi eestvedaja ja toidukapi initsiaator Heldena Lindvere. Lindvere avaldas lootust, et toidukapp saab kogukonnale armsaks ning algatusega liituvad ka linna toidukäitlejad, kellele keskkonnasääst ning toidukao vähendamine on oluline.

Toiduringluskapp annab Keila elanikele ja toidukäitlejatele kiire ja mugava võimaluse toidu jagamiseks. Jahekappi saab panna ringlema ka toiduaineid, mis vajavad säilimiseks eritemperatuuri. Energia säästmiseks kasutab jahekapp päikeselistel ilmadel taastuvenergiat. Kappi toodud toiduainete info postitatakse sotsiaalmeedia gruppi “Keila toiduringlus”. Kapi puhtuse ja kasutamise reeglitele vastavuse eest kannavad hoolt seltsi poolt koordineeritud vabatahtlikud.

Keila abilinnapea Maret Lepiksaar märkis, et Keila linna otsus ettevõtmist toetada sündis kiirelt: “Keila linn toetas ettevõtmist seetõttu, et soovib toitu päästa äraviskamisest.”

Toiduringluskapi ehitusele panid õla alla kohalikku elu edendavad ettevõtted Glamox, ENSTO, Alexela, Sunly City ning Keila linnavalitsus.  Toidukapp asub Keilas, Haapsalu mnt 10, Keila Baptistikoguduse kõrval.

Päikesepaneelidega toiduringluskapi paigaldas Lääne-Harju kogukondlik algatus Roheline Vald, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud projekte. Kapi ehituse teostas SolNavitas. Päikesepaneelidega toiduringluskapid asuvad veel Laulasmaal, Paldiskis, Vasalemmas ning Raplas.

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.  ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.

Rapla toiduringluskapp roheline vald rohevald

PRESSITEADE Rapla vallas avati esimene toiduringluskapp 

27.07.2022

27.juulil avati Raplas valla esimene kogukondlik toiduringluskapp. Toidukapi eesmärk on võimendada jätkusuutliku tarbimise ideed ning see on suunatud kõigile elanikele. Päikesepaneelidel töötav toidujagamise kapp kutsuti ellu kogukonna, vallavalitsuse ning kohalike ettevõtjate koostöös.

“Selleks, et anda meie kogukonna poolt panus sellesse, et toit jõuaks sööjani, mitte prügikasti, soovisime teiste linnade eeskujul ka Raplas tööle panna toiduringluskapi,” rääkis Rapla OTT-i eestvedaja ning toidukapi initsiaator Anni Vahter. 

Toiduringluskapi abil loodetakse Rapla piirkonna elanikele ja toidukäitlejatele anda kiire ja mugav võimalus toidu jagamiseks.

Kappi toodud toiduainete info postitatakse sotsiaalmeedia gruppi “Rapla toiduringluskapp”. Kapi puhtuse ja kasutamise reeglitele vastavuse eest kannavad hoolt vabatahtlikud.

Rapla vallavanem Gert Villard usub, et Rapla kogukond ning vallavalitsus koostöös saavad jätkusuutlikuma elukeskkonna jaoks palju ära teha. “Rapla Vallavalitsus osaleb väga hea meelega projektides, mille eesmärk on avardada kogukonnaliikmete teadlikkust säästvast tarbimisest, keskkonnahoiust ja sealhulgas toidu väärindamisest ning ringmajanduse põhimõtetest, ” avaldas Villard. “Toidujagamise kapid on keskkonnasäästliku mõtteviisi osa, mille eesmärk on vähendada raisku mineva toidu hulka, aidates kaasa toidukordade planeerimise harjumuse juurutamisele leibkondades. Kindlasti kasvatab toiduringluskapi kasutamine ka kogukonnatunnet ning hoolimist oma valla teiste elanike suhtes, kuna nii saab ülejäävat toitu lihtsalt omavahel jagada.”

Toiduringluskapi ehitusele panid õla alla kohalikud ettevõtted Harviker, HEPA, Mivo Ehitus, Rapla Vallavalitsus ning Sunly City. Toidukapp asub Raplas, Tallinna mnt 46a.

Päikesepaneelidega toiduringluskapi paigaldas Lääne-Harju kogukondlik algatus Roheline Vald, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud projekte. Kapi ehituse teostas SolNavitas. Päikesepaneelidega toiduringluskapid asuvad veel Laulasmaal, Paldiskis ja Vasalemmas.

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk (punkt 12.3) on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.

rohevald

PRESSITEADE Eesti kogemus ärgitab rohepöördele

30.06-4.07 toimus Kreekas Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide omavalitsuste esindajate ning vabatahtlike kohtumine, mille raames asutakse tegema koostööd kodanikuühiskonna arendamisel. Kohtumine toimus EL-i vabatahtlike kodanikuühenduste arendamise projekti DEVICE ( Developing European Volunteers International Civic Engagement) kaudu, mille partnerriigid on Kreeka, Itaalia, Malta, Serbia, Küpros ning Eesti. Lisaks osalesid delegaadid Bulgaariast, Albaaniast ja Põhja-Makedooniast.

Projekti avaüritusel esitles Eestit esindanud Lääne-Harju kodanikualgatuse Roheline Vald esindaja Kairi Niinepuu-Mark vabatahtlike panusena väljatöötatud ja teostatud roheprojekte, mis leidsid partnerriikide poolt elavat vastukaja.

“Kuigi EL-i Roheline Kokkulepe seab riikidele elukeskkonna jätkusuutlikumaks muutmisel kõrged eesmärgid, ei ole Kesk-ja Lõuna-Euroopas tunda selle poole teadlikku ja kiiret liikumist,” hindas Kairi Niinepuu-Mark. “Vestlustest võib teha järelduse, et palju on teha tööd omavalitsuste ja elanike teadlikkuse tõstmisel. Ühekordse plasti massiline kasutamine, pandipakendi süsteemi, kompostimise puudumine, massiline niitmine on vaid mõned märksõnad,” loetles Niinepuu-Mark

Eestis teostatud projektidest leidsid enim vastukaja päikesepaneelidel toimivad toiduringluskapid, kiirkompostrid, laste rohelaager ning tiheda koostöö saavutamine omavalitsuse ja kogukonna vahel.

Malta omavalitsuspiirkonna Naxxar esindaja Paul Gatt hindas, et Eesti kogemusest on palju õppida. “Malta peaks kompostima, sest meie mullad ei ole rikkad,” nentis Gatt. “Meil ei ole täna veel võimalusi, et jäätmeid ümbertöödelda, materjalid lähevad riigist välja. Oleme siiski tasapisi liikumas rohelisema mõtteviisi poole. Näiteks keelustatakse Maltas peagi ühekordsete nõude müük ning kasutamine, kuid valdkondi, mida on vaja jätkusuutlikumaks muuta on veel väga palju. Soovime teha Eesti rohevalla tiimiga koostööd, ” rääkis Paul Gatt.

Projekti avakohtumine keskendus sellistele teemadele nagu vabatahtliku tegevuse roll ja uuenduslikud kodanikuosaluse vahendid, et ületada lõhe institutsioonide ja kodanike vahel ELi tasandil, edendada kodanike aktiveerimist ja poliitika kujundamise protsessi mõistmist, vastandada passiivsust ja arusaamatust EL-i suhtes. Osalevate riikide delegaadid saavad alt-üles ja demokraatliku lähenemise kaudu arutada Euroopas aktuaalsete teemade üle. Pakutakse ruum ideede, vaatenurkade ja seisukohtade vahetamiseks, et edendada kodanike vahetut arusaamist Euroopa Liidust. Eelkõige on prioriteetideks kohalike kogukondade vabatahtlike volitamine vahendite loomisel, toetusstrateegiad ja piiriülene koostöö, euroskeptitsismi vastandamine kvaliteetse kodanikuosaluse kaudu, haridus. ELi poliitika kujundamise protsessid, vabatahtliku tegevuse rolli tunnustamise edendamine kriisi ajal ja ELi tegevuses.

Eesti esindaja lähetas kohtumisele projektipartner Lääne-Harju Koostöökogu. 

Projekt DEVICE on rahastatud EL-i kodanikuühiskonna programmi 2014-2020 poolt. 

Pressiteate koostaja:

Kairi Niinepuu-Mark

+3725169174

Pressi kontaktid: 

Kaire Luuk

LHKK rahvusvaheliste koostööprojektide koordinaator

kaire@vomentaga.ee
+372 5665 8865

Kairi Niinepuu-Mark

Kogukondlik algatus Roheline vald

tere@rohevald.ee

+3725169174

rohevald.ee

roheline vald Kreekas rohevald

Rohevalla kogemus läheb Slovakkiasse esitlusele

16.05 ja 17.05 esitlesime külalistele Itaaliast, Tšehhist, Soomest, Slovakkiast rohevalla ideid ja projekte. Külalised on Eestis rahvusvahelise projekti „Uued algatused ja kohalikud koostööprojektid“ raames, partneriks Lääne-Harju Koostöökogu. Esitlesime rohelise valla ideid, väljundeid, roheteemade väljatöötamise ja juurutamise ning omavalitsuse, kogukonna ja ettevõtljate koostöö kogemust.

Idee, et roheprojektid võiksid skaleeruda nii Eestis ja ka mujale Euroopasse on teostumas, sest sain sealsamas kutse tulla Slovakkiasse omavalitsusjuhtidele rohelise valla kogemusi jagama.

Niisamuti huvitusid järgmisest ettekandest kaaskondlastele ka soomlased. Tšehhi oli huvitatud toiduringluskappidest ja kompostritest. Jah, toiduringlustiim ehitab ka neile, kui on soovi.

Võib olla pilt järgmisest: 5 inimest, inimesed seisavad ja vabas õhus
Külalised uudistasid Laulasmaa toiduringluskappi, aidates seda ka täita.
Võib olla pilt järgmisest: 6 inimest, inimesed istuvad, inimesed seisavad ja siseruumides
Rohevalla projektide esitlus Padise kloostri valitsejamajas

Märjamaa volikogu rohevald

Rohevald Märjamaa volikogus

17.05 oli Rohelise valla idee algataja Kairi Niinepuu-Mark kutsutus Märjamaa valla volikogu istungile, kus tehti ettekanne rohelise valla väljunditest, roheteemade väljatöötamise ja juurutamise ning omavalitsuse, kogukonna ja ettevõtljate koostöö kogemusest. Kairi on valinud läbi KÜSK-i oma mentoriks Rapla 2021 Aasta teo tegija ja Raplamaa Aasta ema tiitliga pärjatu. Tagasiside volikogult oli mõnusalt muhe ning positiivne ja hoiame pöidlaid, et kohalike aktivistide ja omavalitsuse koostöös saab roheliikumine hoo sisse. 🍀 🍀 Kutsu mind ka oma omavalitsuse istungile 🍀

Märjamaa volikogu
Märjamaa volikogu algus
roheline vald purgiringlus rohevald

PRESSITEADE Lääne-Harju väiketootjad alustavad purgiringlusega

Pressiteade

27.04.2022

Lääne-Harju kogukondlik algatus Roheline vald ja Laulasmaa OTT kutsuvad üles tagastama tootjatele klaastaarat.  Klaastaara taaskasutamine toetab keskkonnasäästu, kuid lisaks aitab võidelda selle hinnatõusu ja kättesaadavusega, mille on toonud kaasa sõjategevus Ukrainas.


“Ostsin varem Ukrainas toodetud klaaspurke ja suuri koguseid ei varu, aga purgi eest maksin 19 senti. Nüüd on sama purgi hinnaks 39 senti,” räägib koduseid hoidiseid valmistav Karin Suvi. Lisaks Ukraina klaastaarale on Eesti turul kasutusel ka Venemaalt ning Valgevenest pärit toodang. “Mitmed meie kauplejad kasutavad oma toodete pakendamiseks just klaastaarat. Nüüdsest saab Laulasmaa OTT-il selle tagasi tuua. Klaastaara taaskasutamisega saame anda panuse ka Rohelise valla eesmärkide täitmiseks ja loodetavasti inspireerime ka teisi OTT-e üle Eesti,” avaldab Laulasmaa OTT-i eestvedaja Age Viimsalu.


Rohelise valla algatustest on purgiringlusega alustatud ka Vasalemma toiduringluskapi juures, kus ülejäävat koolitoitu jagatakse purkides. Laulasmaa OTT-il väljakuulutatud purgiringlus leidis kogukonnas kohest tagasisidet – tootjatele laekus esimese üleskutse peale 6 kotitäit klaaspurke.
“Purgiringluse ajendeid on palju ja siin on igal inimesel võimalik leida teda kõnetav argument, miks oma tooted klaastaarasse pakendada või klaastaara tootjale tagasi tuua,” hindab Rohelise valla idee algataja Kairi Niinepuu-Mark. “Selleks võib olla keskkonnasääst, taaskasutusideede toetamine, klientuuri sidumine, brändi kuvand või klaastaara hinnatõus ja kättesaadavus,” loetleb Niinepuu-Mark


Kogukondlik algatus Roheline vald töötab välja ja viib ellu keskkonnasäästlikke algatusi Lääne-Harju vallas. Tegevuste eesmärgiks on realiseerida kogukondadele sobivaid skaleeruvaid ideid, olla eeskujuks ja innustada kohalikke inimesi, kogukondi ning ettevõtteid oma tegevustes enam praktiseerima jätkusuutlikke valikuid.

OTT on rohujuure tasemel kodanikualgatuslik võrgustik Eestis, mis koondab kohalikke toidu tootjaid ja tarbijaid.

roheline vald rohevald

Lääne-Harju kogukonnad koonduvad nutikaks toidujagamiseks

Pressiteade

5. aprillil paigaldati Vasalemma päikesepaneelidega varustatud toidujagamise kapp, mis on kolmas omataoline Lääne-Harju vallas. Tegu on hübriidkapiga, mis võimaldab jahekapil saada jahutuseks vajalik energia ka päikesepaneelidest. Toidujagamise kappide idee algataja ning teostaja on kogukondlik algatus Roheline Vald, mis töötab välja ning viib ellu keskkonnasäästlikke algatusi Lääne-Harju vallas.

Taastuvenergial toimivad hübriidkapid on juba paigaldatud Laulasmaale ning Paldiskisse. Kapi prototüüp, mis valideeris ideed kogukonnas, on toidujagamise keskusena kasutusel Leholas.

“Toidu raiskamise vältimine on täna aktuaalseim teema kui kunagi varem. Seda nii keskkonna säästu kui ka toiduainete järjepideva kallinemise kontekstis,” märgib rohelise valla idee algataja Kairi Niinepuu-Mark. “Toidujagamise kapp on kõige kiirem ja soodsam viis, kuidas ülejäävat toitu jagada koheselt sealsamas kogukonnas ilma täiendavate logistiliste kulutusteta.” Järjekordse kapi asukohaks valiti Vasalemma just seetõttu, et kohalikult koolilt tuli initsiatiiv aegajalt ülejäävat toitu kogukonnale jagada. “Haridusasutuse huvi ülejäävat toitu ringlema panna viib keskkonnasäästliku mõtteviisi ka lasteni ja nende peredeni kogukonda kaasaval moel,” rääkis Niinepuu-Mark

Rohevalla tiim arendas tehniliselt jätkusuutliku toiduringluskapi – jahekapi tööshoidmiseks kasutatakse taastuvenergiat, mille tagavad toidukapi katusel paiknevad päikesepaneelid. Toidukapid on ehitatud ilmastikukindlalt, neid on kerge puhastada ning jahekapp tagab vajaliku temperatuuri seda nõudvatele toiduainetele. Sellise lahendusega soovitakse inspireerida ka teisi kogukondi oma piirkondades toiduringlust korraldama ning toidu tootjatele ja käitlejatele kinnitada, et kogukondlik toidu jagamine saab olla hügieeninõuetele vastav ja organiseeritud protsess.

Kapi ehituse teostas Sol Navitas, kelle väljakutseteks olid toidukapi kasutajamugavus, ilmastikukindlus ning päikesepaneelidel toimimine. Kapi disainlahenduse väljatöötamisel oli projektitiimi eesmärgiks saavutada futuristlik ilme innovatsiooni rõhutamiseks ning sobivus avalikku ruumi.

Toidujagamise kappide ehitust toetasid energiaettevõtte Alexela, taastuvenergia parke haldav ning rajav Sunly City, tööstusmasinate tootja Sol Navitas  ning Lääne-Harju vallavalitsus. 

„Keskkonna- ja kogukonnaprojektid on meile Alexelas kahtlemata väga südamelähedased. Ka meie brändi tugevuse kasvu veab eristumine keskkonnasõbralikkuse aspektides. Selge on see, et kogukondades peitub jõud ja vaid ühiselt panustades on võimalik saavutada kestvamaid tulemusi. Kogukondade hea käekäik nii praegu kui ka tulevikus on iga inimese ja ettevõtte ühine vastutus,“ sõnas AS Alexela tegevjuht Aivo Adamson ja soovis kõigile aktiivset tegutsemist toiduraiskamise vähendamise nimel.

“Toidujagamiskappe võib julgelt nimetada möödunud aasta rohevalla teoks. Meie uuenduslikud toidujagamiskapid on kogunud kuulsust kaugemalgi ning nii ongi ka teised piirkonnad huvi üles näidanud. Aitame toidujagamissüsteemi laienemisele omalt poolt igati kaasa – meie vallas reaalse toetamisega ning väljaspool nõustamise ja julgustamisega,” märkis Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.

Vasalemma toidukapi avamine.Foto: Kerli Lambing