Värsked postitused

Uudised

Valga toiduringluskapp rohevald

Pressiteade: Valgamaa sai esimese kogukondliku toiduringluskapi

25. aprillil avati Valgas esimene Valgamaa kogukondlik toiduringluskapp​. Päikesepaneelidega varustatud toidukapp on neljateistkümnes omataoline Eestis. 

Valga asevallavanem Maarja Mägi hindab kogukondliku toiduringluskapi jõudmist Val​ga linna oluliseks sammuks nii jätkusuutlikkuse kui sotsiaalse heaolu edendamiseks. “Vallavalitsusel väga hea meel, et selline toiduringluskapp on Valga linna jõudnud. Meie soov on, et kogukondlikul tasandil hakatakse aina enam mõtlema, kuidas piirkonnas toidukadu vähendada ja ülejäävat omavahel jagada.” Mägi t​õi esile haridusasutusi, kus jääb aegajalt toitu üle. “Nüüd on võimalus ülejääv koolitoit operatiivselt kogukonnale ümberjagada,” märgib  Mägi​ viidates toidukapile, kuhu avamisürituse ajaks oli jõudnud koolipäevast ülejäänud supp.

Valga toidukapi tegevusi asub koordineerima kohalik MTÜ Valga Abikeskus, mille esindaja Carolyn Korp märkis, et toidukapp võimaldab efektiivselt ja vahetult toiduringlust korraldada. Korp kutsus kohalikke üles toidukappi aktiivselt kasutama – nii tooma ülejäävat kappi kui ka ise toitu ringlusse võtma. Tegu ei ole sotsiaalse projektiga, samas on toit kõigile oluline ühisosa. “Sinu väike tegu võib kellegi päeva muuta,” pani Korp kohalikele südamele. ​

Valga toiduringluskapi ehitusele​ pani õla alla taastuvenergia arendaja ja tootja Sunly, kes on seni toetanud 12. toidukapi ​v​almimist kolme aasta jooksul. Sunly tuulepargi projektijuht Sander Lõuk t​õi välja, et taastuvenergia arendaja​ eesmärk puhta energia tootmise kõrval ​on panustada kohaliku kogukonna jaoks olulistesse ​t​eemadesse. “Osaliselt päikeseenergial toimiv toiduringluskapp on praktiline viis, kuidas saa​me toetada inimeste igapäevaelu​ ja aida​ta kaasa toiduraiskamise vähendamisele,” ​m​ärkis Lõuk.

Infovahetus kappi toodud toidust toimub sotsiaalmeedias Facebooki lehel “Valga toiduringlus”, kuhu on loetud tundidega liitunud ligi 200 liiget.

Toidukapp paigaldati aadressile Kungla 37B, Valga linn.

Toiduringluskapi näol on tegu hübriidkapiga, mis võimaldab jahekapil saada jahutuseks vajalik energia ka päikesepaneelidest. 

Toidukapi on väljatöötanud kodanikualgatus Roheline Vald MTÜ, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud ideid. Toiduringluskapi kontseptsioon on soliidne, ilmastiku- ja kasutajakindel, avalikku ruumi stiilselt sobiv toidukapp, mis motiveerib toitu väärtustama kõiki kogukonna liikmeid. Valga toidukapp on 14. selletaoline Eestis.

  • 2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas.
  • Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu.
  • Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas.
  • Eesti kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.

Jõhvi toidukapp rohevald

Jõhvi saab toidukapi

PRESSITEADE

23.12.2024

Ida-Virumaa esimene toiduringluskapp paigaldatakse Jõhvi

27. detsembril kl 11 avatakse Jõhvis esimene kogukondlik toiduringluskapp Ida-Virumaal. Päikesepaneelidega varustatud toidukapp on kolmeteistkümnes omataoline Eestis. 

Jõhvi vallavanem Maris Toomel peab toiduringluskapi jõudmist Jõhvi oluliseks sammuks kogukonna jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. “Toiduringluskapp võimaldab jagada ülejäävat toitu, vähendades nii toidujäätmeid ning aidates neid, kes seda vajavad. Valla ootused on, et kapp leiab aktiivset kasutust, suurendab teadlikkust toidujäätmete vähendamise tähtsusest ning aitab luua hoolivamat kogukonda,” märgib Toomel.

Jõhvi kogukonna eestvedajad lõid toidukapi linnatoomiseks MTÜ Kapist Välja, mis asub koordineerima ja korraldama kohalikku toiduringlust. Algatuse eestvedaja Kadi Luuri märgib, et  toiduringluskapp on käegakatsutav lahendus, kuidas toidu raiskamist koheselt ning efektiivselt vähendada ja kaasata kogukonda ühtse eesmärgi nimel. Tema sõnul on algne kontseptsioon seotud säästliku mõtteviisi viljelemisega, mis tähendab, et toiduringluskapp on suunatud kõigile inimestele. Luuri kutsub üles koostööle nii toidukäitlejaid kui kõiki linnakodanikke, et anda oma panus kohalikku toiduringlusesse. Kommunikatsiooni korraldatakse sotsiaalmeedias, facebooki lehel Toiduringlus Jõhvis, kuhu on juba kogunenud enam kui 800 kaasamõtlejat.

Jõhvi toiduringluskapi ehitusele panid õla alla taastuvenergia tootja Sunly, Jõhvi vald, Liisbet Betoon, Jako Trans. Ehituse teostas GlobeDry. Kaasrahastus tuli Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondist “Ida-Viru piirkondlikud algatused” projekti raames. 

Toidukapp paigaldatakse aadressile Hariduse tn 3a, Jõhvi linn.

Toiduringluskapi näol on tegu hübriidkapiga, mis võimaldab jahekapil saada jahutuseks vajalik energia ka päikesepaneelidest. Toiduringluskapi on väljatöötanud kodanikualgatus Roheline Vald MTÜ, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud algatusi. Toiduringluskapi kontseptsioon on soliidne, ilmastiku- ja kasutajakindel, avalikku ruumi stiilselt sobiv toidukapp, mis motiveeriks toitu väärtustama kõiki kogukonnaliikmeid.

  • 2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas.
  • Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu.
  • Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas.
  • Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.
toidukapp rohevald

Pressiteade: Arvamusfestival toob Paidesse toidupäästmise innovatsiooni

Arvamusfestival toob Paidesse toidupäästmise innovatsiooni

9.-10. augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil saab näha ja kasutada toidupäästmise innovatsiooni, kus ülejääv toit suunatakse päikesepaneelidel töötavasse toiduringluskappi.

Taastuvenergial töötav jahekapp hoiab toidu jahedas ning kappi saavad tuua toitu ja sealt seda võtta festivali toimumise ajal kõik toitlustajad ja külastajad.

Toiduringluskapp paigaldatakse pealava kõrval asuvale Taastuvenergia alale.

Taastuvenergial töötavaid toiduringluskappe on hetkel üle Eesti 12, Haapsalust Põlvani, kus on omavahel tihedalt infot vahetav ja toetav eestvedajate võrgustik. 

Toiduringluse võrgustik korraldab Märt Treieri modereerimisel arutelu “Millal toidust sai häbiasi?”. Arutelul visioneeritakse kogukonda, kus toitu ei raisata ja toiduringlus on normaalsus. Huvilisi oodatakse kaasa mõtlema ja arutama Digipõllu alale. Arutelu ja toidukapi tutvustamist toetab Sotsiaalministeerium, kelle strateegiliseks partneriks on toidukappide väljatöötaja ja võrgustiku arendaja Roheline Vald MTÜ.


Avalikku ruumi hästi sobituva, ilmastikukindla, kasutaja- ja keskkonnasõbraliku toidukapi saab endale soetada iga kogukond, kus leidub inimesi, kes soovivad oma elukohas toidu raiskamist vähendada. Uuri täpsemalt: https://rohevald.ee/toiduringlus/

Foto: Toidukapp Haapsalus

Foto: Erika Laubach

toidukapp rohevald

Roheline Vald MTÜ on starteegiliseks partneriks Sotsiaalministeeriumile

Roheline Vald MTÜ on Sotsiaalministeeriumi strateegiliseks partneriks toiduringluskappide piirkondliku toimimise tagamiseks Hasartmängumaksust sotsiaalvaldkonna projektide toetamine (RE.3.1.1) raames. Kokku on rahastatav summa kolme aasta peale 150 000 eurot, mis jaguneb 8 piirkondliku toidukapi vahel:

🌿🌿 Esimesel aastal on liitujateks Vasalemma toiduringlus, Keila toiduringlus, Rapla Toiduringlus ja Põlva ja Põlvamaa toidujagamine. Teisel aastal liituvad esialgse plaani kohaselt Lehola toiduringlus, Klooga toiduringlus ning Haapsalu toiduringlus. Kolmanda aasta liituja on veel otsustamisel.

🌿🌿🌿 Tasustatud tegevused hõlmavad kohaliku MTÜ poolt kapi korrashoiu ja töösoleku tagamist, kohaliku toiduringluse korraldamist, kohalike partnerite kaasamist ja koostöö juurutamist, päästetava toiduga varustamist, sealhulgas fikseeritud ajal kapi täitmine, sealhulgas enam abi vajavatele inimestele ning teavitustegevusi. Projektil ei ole tasustatud projektijuhti, selle tegevusi koordineerib Roheline Vald MTÜ vabatahtlikult.
Kokku on taastuvenergiaga töötavaid kappe üle Eesti 12, eelnimetatutest lisaks veel Laulasmaa toiduringlus, Padise toiduringlus, Peetri toiduringlus ja PÕLTSAMAA TOIDURINGLUS.

Kui soovid oma piirkonnas toidukapi tegevustele kaasa aidata ja neid arendada võta oma piirkonna esindajatega julgelt ühendust.

Rea valla toidujagamine rohevald

Rae vallas avati esimene toidujagamiskapp

25. aprillil avati Peetris Aruheina lasteaia juures Rae valla esimene toiduringluskapp, mis on mõeldud kõigile elanikele ja ka toidukäitlejatele.

Aruheina lasteaia direktor Kristiina Konsi sõnul osales lasteaed ringmajanduse arenguprogrammis ning otsustas selle raames paigaldada toiduringluskapi vähendamaks toidu raiskamist.

„Aruheina lasteaed on küll toiduringluskapi paigaldamise idee algataja ja protsessi eestvedaja, kuid toiduringlus saab toimida vaid ühtehoidvas ja hoolivas kogukonnas. Selle kapi idee palju suurem, kui ainult lasteaias üle jääva toidu päästmine – sinna saavad kõik viia oma kodus või mujal üle jäävat kvaliteetset toitu. Samuti sealt toitu kaasa võtta. Oluline on seejuures teadvustamine, et toiduringluskapp ei ole mõeldud ainult abivajajatele, vaid kõigile,“ sõnas ta.

Direktor usub, et kappi hakatakse kogukonna poolt aktiivselt kasutama. „Toidukapp õpetab ka lastele mõtteviisi, et toit on hinnaline ressurss, millega tuleb säästlikult ümber käia. Julgen arvata, et Aruheina lasteaia pered võtavad õhtuti hea meelega kaasa meie kokkade pühendumisega valmistatud toitu. Pakume lastele kvaliteetset ja tervislikku mahetoitu ning kasutame naturaalseid tooraineid,“ rääkis Kristiina Kons.

Ta lisas, et toiduringluskapi korrasoleku eest hakkab hoolt kandma ühelt poolt lasteaed, kuid teisalt saab olema suur roll ka sealse piirkonna vabatahtlikel, kes hoolivad toidukao vähendamisest ja keskkonnast. Kappi toodud toiduainete infot hakatakse postitatama Facebooki gruppi „Peetri toiduringlus“.

Toiduringluskapi projektiga algusest peale seotud olnud Rae abivallavanem Bärbel Salumäel on väga hea meel, et Aruheina Lasteaed selle projekti vedada võttis: „Juba aastaid tagasi alevikuvanemana oli mõte toiduringluskapid ka meie valda tuua, kuid kohalikele MTÜ-dele ja kogukonnale sellise vastutuse panemine ei pruugi alati tagada projekti järjepidevust, sest vabatahtlikkusest võib saada kohustus. Ringluskappide paigaldamine meie lasteasutuste juurde võimaldab aga siduda õppekavadega selle kasutamise ja hooldamise. Olen ääretult tänulik Aruheina lasteaia kollektiivile ja usun, et see ei jää meie vallas ainsaks selliseks algatuseks.“

Toiduringluskapp toimib päikeseenergial, mis tagab muuhulgas jahutuse kapis – nii on võimalik seal toitu hoiustada sõltumata ilmastikutingimustest. Toiduringluskapi on välja töötanud kogukondlik algatus Roheline Vald (www.rohevald.ee). Selle rajamist toetasid Alexela, Taastuvenergia, Rae Vallavalitsus ja EMP programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“.

rohevald

Lääne-Harju vallas alustab tööd rekordarv toidukappe

Täna, 5. aprillil avati Lääne-Harju vallas rekordarv kogukondlikke toiduringluskappe. Uued kapid alustavad tööd Padisel, Kloogal ning Leholas. Lisaks teenindavad toidukapid valla kogukondi Paldiskis, Laulasmaal ja Vasalemmas.

Toiduringluskapi eesmärk on vähendada toiduraiskamist, võimaldades piirkonnas ülejääv toit suunata koheselt kogukonnale tarbimiseks. Toidukapp on suunatud kõigile elanikele ja kohalikele toidukäitlejatele ning see on alati avatud.

“Toiduringluskappidega riiklikku rekordit lüüa on kahtlemata hea tunne, sest see näitab, kui keskkonnateadlikud siinsed inimesed ja kogukonnad on. Just nende initsiatiiv ja agarus on üha laieneva toidukapivõrgustiku taga,” põhjendas toidukappide levikut valla küladesse ja alevikesse Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. “Seniste toidukappide kogemus näitab, et need on vägagi omaks võetud ning nende täitmine ja tühjendamine ei ole siin tabuteema. Lisaks reaalsele toiduraiskamise vähendamisele on kapid aidanud tõsta ka teadlikkust selles osas. Eriti positiivne on see, et kohalikud koolid on sellesse kaasatud – koolitoidu ülejäägid viiakse kappi järgmistele tarbimiseks, samuti käivad koolilapsed ise kapist toidupoolist võtmas.”

Madala ökoloogilise jalajäljega lokaalne toidujagamine on järjest levinum trend. Lisaks toiduraiskamise vähendamisele võimendavad toidukapid kohalikku kogukonnatunnet, säästva mõtteviisi juurdumist ning sillutavad teed ka teistele ring- ja jagamismajandussüsteemidele. 

Toiduringluskappide ellukutsumisele panid õla alla eestimaine energiaettevõte Alexela ja taastuvenergia ekspert Sunly. 

“Oleme võtnud eesmärgiks märgata ja vajadusel anda jõudu juurde Eesti kogukondade algatustele, mis aitavad muuta meie igapäevaelu jätkusuutlikumaks ja hoiavad meie inimesi ning keskkonda. Toiduringlus on väga oluline teema, mille puhul on erinevaid osapooli, logistilisi väljakutseid, ressursi ja kohati ka initsiatiivi puudust. Ometi aitab just toidu raiskamise vähendamine meie keskkonna negatiivset mõju vähendada. Meil on siiralt hea meel, et Rohevalla toiduringluskappide projekt on osutunud nii edukaks ning aidanud üle Eesti meie kõigi teadlikkust ringmajandusest kasvatada. Mida teadlikumad me oleme, seda kestlikumaid valikuid oskame teha ning seda õnnelikumad me hoitud keskkonnas oleme. Koostöös peitub jõud ja võimalus muuta maailma paremaks,” rõhutas kodumaise energiaettevõtte Alexela taristu valdkonnajuht Aivar Räim.

“Rohevallast alguse saanud toiduringluskapid on tänaseks jõudnud mitmele poole Eestis ning on ideaalne näide, kuidas rohujuuretasandi kogukonna algatus saab päriselt keskkonnale kingituse teha,” hindas Sunly kogukonnasuhete juht Tuuliki Kasonen. “Toidu raiskamise vähendamine on oluline samm säästva tuleviku suunas ning toiduringluskappide levik üle Eesti toob selle sõnumi veelgi lähemale igaühe igapäevaelule. Sunlyl on hea meel sellesse panustada,” märkis Kasonen.

Taastuvenergial töötavad toiduringluskapid asuvad lisaks Lääne-Harjule ka Raplas, Keilas, Põltsamaal, Põlvas ja Haapsalus. Loodud on üle-eestiline toiduringluskappide MTÜ-de võrgustik. Toidukapi igapäevaelu saab jälgida kohaliku piirkonna facebooki lehel. 

Toidukapid on väljatöötanud ja paigaldanud kogukondlik algatus Roheline Vald, mis arendab ja viib ellu kogukondadele suunatud kestliku mõtteviisiga seotud algatusi. 

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab söömiskõlbulik kuid raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.  ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.

rohevald, toiduringlus rohevald

Haapsalus avati Läänemaa esimene toiduringluskapp

Pressiteade

17.05.2023

Täna, 17. mail avati Haapsalus esimene päikeseenergial toimiv toiduringluskapp Läänemaal. Kogukonna, linnavalitsuse ning ettevõtete koostöös ellukutsutud toidukapp on mugav ja kiire võimalus, kuidas leibkonnad ning toidukäitlejad saavad suunata tarbijani kohest realiseerimist vajavad toiduained.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles näeb toiduringluskapis lihtsa talupojamõistuse väljundit: “Toitu tuleb süüa, toitu ei tohi raisata!”

Madala ökoloogilise jalajäljega lokaalne toidujagamine on järjest levinum trend. Lisaks toiduraiskamise vähendamisele võimendavad toidukapid kohalikku kogukonnatunnet, säästva mõtteviisi juurdumist ning sillutavad teed ka teistele ring- ja jagamismajandussüsteemidele.

“Olen äärmiselt rõõmus, et saime Haapsalus avatud Läänemaa esimese toiduringluskapi. Sellised algatused on olulised sammud jätkusuutliku ja teadliku tarbimise suunas. Toiduraiskamine on murettekitav probleem meie ühiskonnas ning toiduringluskapid on suurepärased vahendid selle vähendamiseks. Koostöö kohaliku kogukonna, linnavalitsuse ja ettevõtetega näitab meie kõikide ühishuvi ja pühendumust säästvale tulevikule. Loodan, et see algatus inspireerib jätkuvalt teisigi linnu ja piirkondi järgima meie eeskuju ning looma veelgi rohkem toiduringluskappe üle Eesti,” sõnas kapi avamisel energiaettevõtte Alexela tegevjuht Aivo Adamson.

Taastuvenergia tootja Sunly kogukonnasuhete juht Tuuliki Kasonen tähtsustas avamiskõnes kogukonnagruppide vahelise sünergia tekkimist. „Toiduringluskapp on sellise koostöö väga hea näide ning loomulikult tulime siin appi sellega, mida kõige paremini oskame – päikeseenergia tootmisega,“ sõnas Kasonen.

Haapsalu toiduringluse üks eestvedajatest, vabatahtlik toidupäästja Anu Aljaste märkis, et innovaatiline toidukapp võiks tema hinnangul kogukonda ja toidukäitlejaid motiveerida toiduraiskamist vältima. Aljaste kutsus kogukonda üles omavahel ülejäävat söögikõlbulikku toitu jagama, samuti oodatakse panustama poode, söögikohti, kohvikuid ja haridusasutusi.

Haapsalu toiduringluskapi ehitust toetasid Haapsalu linnavalitsus, energiaettevõte Alexela, taastuvenergia lahendusi pakkuv Sunly City, Haapsalu Uksetehas, Rannarootsi Muuseumi kaudu Rootsi kogudus Brödet ning kohalike elanike annetused.

Toiduringluskapi töötas välja ja paigaldas kogukondlik algatus Roheline Vald, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud algatusi. 

Taastuvenergial töötavad toiduringluskapid asuvad lisaks Haapsalule veel Laulasmaal, Paldiskis, Vasalemmas, Raplas, Keilas, Põltsamaal ja  Põlvas. Loodud on kohalikku kappi haldav MTÜ-de võrgustik.

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab söömiskõlbulik kuid raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.  ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.

Pressiteate koostaja:

Kairi Niinepuu-Mark, kogukondlikust algatusest Roheline Vald MTÜ

1. (Foto: Kairi Niinepuu-Mark) Tuuliki Kasonen, Sunly City kogukonnasuhete juht

2. (Foto: Malle-Liisa Raigla) Haapsalu toiduringluskapi avamine

3. (Foto: Malle-Liisa Raigla) Alexela tegevjuht Aivo Adamson kutsub üles kogukondi väärtustama toitu ja ülejäävat kogukonnas jagama.

roheline vald toiduringluskaa, toidujagamiskapp
roheline vald toiduringluskaa, toidujagamiskapp
rohevald, toiduringlus
Aivo Adamson, Alexela tegevjuht
Haapsalu toiduringluskapi avamine
rohevald

Põlvas avati esimene kogukondlik toiduringluskapp

Pressiteade, 28.02. 2023

28. veebruaril avati Põlvas kogukondlik päikesepaneelidel töötav toiduringluskapp. Toidukapi eesmärk on juurutada jätkusuutliku tarbimise ideed kogukonnas ning see on suunatud kõigile elanikele ja toidukäitlejatele. Päikesepaneelidel töötav toidujagamise kapp kutsuti ellu kogukonna, vallavalitsuse ning kohalike ettevõtjate koostöös.

Toiduringluskapi abil antakse Põlvamaa elanikele ja toidukäitlejatele kiire ja mugav võimalus ülejääva toidu turvaliseks ümberjaotamiseks. Kapis töötav jahekapp võimaldab panna ringlema ka toiduaineid, mis vajavad säilimiseks eritemperatuuri. Energia säästmiseks kasutab jahekapp päikeselistel ilmadel taastuvenergiat. Kappi toodud toiduainete info postitatakse sotsiaalmeedia gruppi “Toiduringlus Põlvas ja Põlvamaal”. 

Põlva toiduringluskapi ehituse üks toetajatest, heategevusorganisatsiooni LC Põlva Gloria Lionsklubi esindaja Kristiina Hioväinu sõnul toetati Põlva toidukapi ehitust, et luua platvorm, mis jääks igapäevaselt toimima ja kogukonda teenima. “Püstitatud väga viisakas toidukapp annab loodetavasti julguse kõikidele kapis leiduvat tarbida, sest päästetud toit täidab kellegi kõhu ja aitab maailmas toimuvat ületootmist ehk veidi vähendada,” rääkis Hioväin.

Kapi puhtuse ja kasutamise reeglitele vastavuse eest kannavad hoolt kapi haldaja MTÜ Põlvamaa Tsõõrimajandus poolt koordineeritud vabatahtlikud.

Põlva vallavanem Martti Rõigase sõnul toetas vald igati kogukonna initsiatiivi tuua toiduringluskapp ka Põlvasse. Rõigase hinnangul räägitakse palju rohepöördest ja selle all peetakse silmas suuri ettevõtmisi. “Kogukonnad saavad rohepööret alustada juurtasandil, näiteks toiduringlusest. Peame olema säästlikud tarbimises ning mitte viskama kallist ressurssi lihtsalt minema. Kui kellelgi on toitu üle, siis on alati sellele olemas ka tarbija,” rääkis Rõigas.

Toiduringluskapi ehitusele panid õla alla kohaliku elu edendajad LC Põlva Gloria Lionsklubi, Põlva vald, eestimaine energiaettevõte Alexela, taastuvenergiatootja Sunly City, toiduainesektori esindaja Tere AS, puitehitiste tootja OÜ Kagukodu ja taastuvenergia lahenduste pakkuja Sol Navitas. 

Päikesepaneelidega toiduringluskapid on välja töötatud ning paigaldatud kogukondliku algatuse Roheline Vald poolt, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud projekte. Päikesepaneelidega toiduringluskapid asuvad veel Laulasmaal, Paldiskis, Vasalemmas, Keilas, Raplas ja Põltsamaal.

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab söömiskõlbulik kuid raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.  

ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.

Pressi kontakt: Martti Rõigas, martti.roigas@polva.ee 

Pressiteate koostaja: Kairi Niinepuu-Mark, Roheline Vald MTÜ tere@rohevald.ee 5169174

Fotod: Sander Silm

Rapla toiduringluskapp roheline vald rohevald

Toiduringluskapid nomineeriti aasta keskkonnateo kandidaadiks

Kogukondliku algatuse MTÜ Roheline Vald väljatöötatud taastuvenergial töötavad kogukondlikud toiduringluskapid on nomineeritud “Aasta keskkonnategu” konkursile, oleme 8 finalisti seas. Hetkel on töötamas 6 toiduringluskappi, piirkondi, kuhu seda soovitakse ning töö kogukonnaga käib on enam kui 13 ning see arv suureneb pidevalt. 

Tänu partnerite toele on toiduringluskapid Lääne-Harjus 4. piirkonnas , Raplas ning Keilas.

Hetkel on toimumas ka „Aasta keskkonnategu“ konkursi rahva lemmiku valimine. Hääletada saab keskkonnatunnustuste kodulehel, kus hääletamiseks tuleb end isikustada ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu, mis tagab ausad hääletustulemused. Hääletus kestab 13. novembrini https://keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnategu/kandidaadid

Lisaks toiduringluskappidele on võistlustules
Haugimaimude asustamine – MTÜ Saaremaa Kalavaru
Keskkonnakuu korraldamine – Piret Mäestu
Kogukondlikud toiduringluskapid – MTÜ Roheline vald
Konnade päästmine rände ajal – Robert Sild ja konnapäästjate tiim
Keskkonnaprogramm REUSE ME – Tilk!/Green Valley Ventures OÜ
Vanade majade ja mööbli taastamine – Aina Lee ja Türi kogukonnaselts
Mati Sepp – looduskaitse ja metsanduse ekspert
Keskkonnasõbralikud kogumismajad – MTÜ Uuskasutuskeskus

Konkursiga juhitakse tähelepanu ja tunnustatakse neid inimesi, ettevõtteid või organisatsioone, kes on oma tegevusega suurendanud keskkonnateadlikkust või avaldanud positiivset mõju keskkonnale. 

Konkursi võitja saab auhinnaks 5000 eurot, mille rohetiim on otsustanud paigutada jätkuvatele tegevustele toidukao vähendamiseks, kui selline auhind meile peaks osaks saama.

 Aasta keskkonnateo konkurssi korraldab Keskkonnaministeerium.

Front Page

kontakti meiega +372 5169174; tere@rohevald.ee

rohevalla Youtube