Toiduringluskappide KKK

  • Kuidas kappi inimestele reklaamida/tutvustada nii, et ei jääks mulje, et see on ainult abivajajatele, vaid KÕIGILE, st et vältida toidu raiskamist? Läbimõeldud kommunikatsioon ning sõnumid on omavalitsuse ja eestvedajate poolt poolt oluline. Reeglina algavad toiduringluskappide organiseerimine kogukonna/vabatahtlike poolt, kes jagavad toiduringluse kontseptsiooni, mis kaasab ja on suunatud kõigile. Omavalitsus saab omapoolse kommunikatsiooni osas teha järgmist: uudis omavalitsuse infokandjal – paberväljaanne, sotsiaalmeedia, e-maili listid ja teised kanalid, kus kommunikeeritakse toiduringluskapi põhimõtteid:
  1. Toiduringluskapp aitab meie arvates kõige paremini juurutada kapi kõigile suunatud säästvat mõtteviisi. Et kapp ei anneta ja jaga toitu vaid kutsub toitu nii võtma kui ka ülejäävat tooma.
  2. Toiduringluskapp ei ole sotsiaalse maiguga, see on iga teadliku ja mõtestatud valikuid tegeva inimese normaalne tegevus. Toiduringlus pole häbiasi!
  3. Toiduringluskapp koondab kestlikku tarbimist ja toitu väärtustavaid inimesi, kes toidu äraviskamise asemel toovad selle kappi ning kapist võtavad toidu, mida nad kasutavad kohe toidutegemisel.
  4. Toiduringluskapp on suunatud KÕIGILE, olenemata sotsiaal-demograafilistest näitajatest.
  5. Toiduringlus toimib 24/7. Kapp ei ole kunagi lukus.
  6. Toiduringlus sillutab teed ka teistele ring- ja jagamismajanduse süsteemidele ühiskonnas.
  7. Toiduringlus on võimas kogukondliku ühtekuuluvustunde võimendaja.
  8. Toiduringlus on suunatud kodumajapidamistele, toidukäitlejatele, haridusasutustele ja organisatsioonidele.
  • Mis sammud peaks vallavalitsus tegema, kui soovib sellega nüüd alustada?Kommunikatsiooniplaani läbimõtlemine. Kapi asukoha valik ning elektri vedamine kapini, kui maa omanik on omavalitsus.
  • Kui tihti ja kes kapi seisukorda teistes valdades kontrollib? Vabatahtlikud (MTÜ), omavalitsuse enda töötajad, reeglina ka kapi kasutajad ise. Igas piirkonnas reeglina tekivad vabatahtlikud mTÜ-de ja vallavalitsuste juurde, kelle jaoks toidukao vähendamise ja toiduringluskapi töös hoidmine isiklikul tasandil väga korda läheb ja MTÜ-d/omavalitsus koondavad need vabatahtlikud ja vajadusel koordineerivad nende tööd. reaalses elus aga toimib kapp orgaaniliselt ja loomulikult. Kapi täitjatel tasub hoida lapp ja puhastusvahenind autos, et vajadusel enne toidu kappi panekut kapi korrasolekus veenduda.
  • Mis mahus lisatööd on seoses kappidega? Kapi täitmine toiduga on kõige suurem lisatöö. Üle vaadata kapp enne täitmist ja võimalik puru ära pühkida, see võtab aega loetud sekundid.
  • Mis on teiste valdade kogemus kappidega, üldine rahulolu, kui palju kasutatakse?
  • Tagasiside on eranditult positiivne:
  • Põlva ja Põlvamaa: https://www.facebook.com/groups/632432520977630
  • Põltsamaa: https://www.facebook.com/groups/1294504844291181
  • Haapsalu: https://www.facebook.com/haapsalutoidujagamine
  • Laulasmaa toiduringlusgrupp https://www.facebook.com/groups/559413745219749
  • Vasalemma https://www.facebook.com/groups/675849980357262Paldiski https://www.facebook.com/groups/662882704701193
  • Paldiski https://www.facebook.com/groups/662882704701193
  • Rapla https://www.facebook.com/groups/486226586473194 
  • Keila https://www.facebook.com/groups/3490789964324608
  • Mis tuleks omavalitsusel / MTÜ-l / kogukonnal endal korraldada?
  • 1. Alus Oleneb pinnasest – korralik alus. Kui kapp on asfaldil, pole vajadust, kui on mõni pehmem maa, siis tuleks alus valada; Kapp peaks olema avatud enam-vähem lõunapäikesele, et paneelid saaksid toota maksimaalselt energiat. 
  • 2. Elekter kapi juurde vedada  (ideaalis linna maal asuv ala, kus on elektriga liitumise võimalus – kauplus, elektripost vm hoone) ja ühendada elektrikaabel jahekapiga; 
  • 3. Taastuvenergia Vajadus registreerida nanotootjaks, seda saab väga lihtsalt teha avaldusega spetsiaalsel lingil; kuni 0,6kw ja kõik kohapeal tarbimiseks.  Kui nano tootjaks on registreeritud, siis tuleks vahetada elektriarvesti välja kahepoolseks ja peale seda saame lisada inverteri. https://www.elektrilevi.ee/nanotootjale
  • Elektritarbimine aastas, jahekapi enda tarbimine kWh 749, kui on paigutatud PV paneel, siis see on umbes poole väiksem (sõltub väga kapi paigutusest päikese suhtes), ehk siis ca 370 kWh/ aastas (aastas teeb see ca 30-100 eurot, olenevalt paketist).
  • Kaamera soovitus/vajadus: meie kapid on kõik kas kaupluste, toidukappide või pakiautomaatide läheduses, mis juba omavad kaamerat. Täiendavaid kaameraid me seetõttu pole lisanud. Soovitan ka teie kappi mitte paigutada kuhugi omaette, vaid käidavasse kohta nagu linnavalitsus, kaupluste lähedus, pakiautomaatide kõrval vms kus on ka kaamerate vaateväli.
  • Kas igapäevase kasutamise osas on vabatahtlike töö kapiga samasugune nagu mujal – riknenud kaup ära korjata, hoida puhtust jne? Ning jah, MTÜ poolt koordineeritavate vabatahtlike peamine eesmärk on vaadata, et kapp oleks puhas ja poleks riknenud toitu. See on lihtne, kuna reeglina tühjeneb kapp paari tunni jooksul täielikult 🙂 Puhastada siiski on vaja aeg ajalt, tolmu ja prügi võib ikka tekkida kasutamisel. Hea on koguda kogukonna vabatahtlikud kokku ja kambakesi saavad tegevused planeeritud ja korraldatud.7) 
  • Kellele kuulub kapp? Kapp antakse üle ja läheb kapi tellija omandisse (soovitavalt MTÜ, kohalik seltsing või omavalitsus). Kui MTÜ või vabatahtlikud kappi enam hallata ei soovi, siis läheb kapp omavalitsuse kätte, kes leiab uue haldaja või asub ise haldama.
  • Kui palju saab kapi välimuses kaasa rääkida? Saate teha kapi täpselt oma linna nägu: alusvärv, disainielemendid, graafika. Saate kaasata kohalikke kunstnikke või disainida ise. Materjalideks fassaadiplaat ning metall. Vaikimisi värvime kapi sama värvi, mis senised kapid, kuid on endal olemas teine visioon, siis palun andke teada alusvärvi soovi osas.
  • Kui pikalt ehitus aega võtab? Kappi ehitame tehases, kus on pidev töövoog. Orienteeruv kapi valmimise aeg 2-6 nädala jooksul.
  • Millist kommunikatsiooni soovitate? Koostame pressiteate, soovitame teha kapi avamise ja kutsuda kokku kogukonda lisaks sponsoritele, see kindlasti liidab kogukonda. Toiduringluskapp on ka kohalikule omavalitsusele suurepärane võimalus jagada oma meelsust keskkonnasäästust ja toidu väärtustamisest ning inspireerida inimesi omavahel toitu jagama ning toidukäitlejaid panustama samuti keskkonnasäästu.
  • Kuidas leida kapi ehituse toetajaid? Kaasame soovi korral ka ise kapile partnerid, soovitav on kaasata ka omavalitsus.
  • Mis on esimene samm? Kogukonna soov ja eestvedajate olemasolu, nende JAH sõna. Ja siis asume tegutsema ning toetajatega suhtlema.
  • Toiduringluskapp on suurepärane esimene samm jagamis- ja ringmajandus keskse majandusmudeli poole ja sellise mõtteviisi juurutamiseks kogukonnas.
  • Kuidas jõuab kappi pandud toidu info kogukonda?
  • Soovitame luua Facebooki lehe Asukoha nimi toiduringlus -nii jõuab info operatiivselt kogukonda ning selle kanali kaudu on võimalik ka kogukonna teavitustegevust korraldada.
  • Kapi registreerimine Põllumajandus-ja Toiduametis. Aitame kapi registreerimisega seotud toimingutes. Kapi tegevus tuleks seadusega kooskõlas registreerida toiduametis ning vähemalt üks haldusega seotud inimene peaks läbima toidukäitleja koolituse. Kui tiimis on juba toidukäitlejaid (kohvikute pidajaid, koolitoiduga seotud, kodukokki jne, kes juba omavad toidukäitleja sertifikaati, siis on toidukäitleja kapil juba ka olemas).
  • Kas ja kuidas oleme edaspidi Roheline Vald toiduringlustiimiga seotud?
  • Meie tiimi huvi on see, et kapp toimiks ja teenindaks murevabalt elanikkonda. Seetõttu oleme toeks kõiges, mis tekitab küsimusi. Korraldame koostöös kõigi piirkondadega, kus meie ehitatud kapid asuvad ka võimalikke ühiseid teavituskampaaniaid, näiteks iga-aastast toidukao vältimise nädala teavitustegevusi. https://rohevald.ee/no_foodwaste_22/
  • https://rohevald.ee/toiduringlus/