29. september on rahvusvaheline toidukao ja toidujäätmete vähendamise päev, mille kutsus ellu ÜRO 2019. aastal. ÜRO andmetel läheb iga-aastaselt raisku ligi ⅓. tarbimiskõlbulikust toidust. Toidukao vähendamise päeva eesmärk on tõsta teadlikkust probleemi olulisusest ja kutsuda üles mõtestama ostuotsuseid.
Koostöös toiduringluskappide piirkondadega kutsusime inimesi kaasa mõtlema, kuidas vähem toitu raisata.
Ideekorjed viidi läbi toiduringlusgruppides sotsiaalmeedias. Vaata nippe:
Margit: Mõnel päeval on õhtusöögiks ” vaata kappi,keera kokku”
Raisku läheb vähe kuna kodulinnud söövad jäägid ära 
Urve: Söögist ära ei ole midagi visata, ainuke,et moose on igal aastal mitmes variandis keedetud,neid võiksin toidukappi jagada ,tänavu valmistasin ainult toormoose.
Grete: Mina kogun puhastatud köögiviljade koored ja otsad sügavkülmakotti ning kui kott täis saab, keedan neist puljongit.
Ats: Toiduraiskamise vähendamine algab teadlikust planeerimisest juba enne poodi minekut. Ostunimekirja koostamine ja sellest kinni pidamine hoiab ära emotsiooniostud, mis sageli prügikastis lõpetavad. Kodus tuleks toiduaineid paigutada põhimõttel, et kiiremini riknevad asjad asuvad külmkapis eespool. Paljud toidud säilivad tegelikult sügavkülmas kuid, võimaldades ülejääke pikemalt säilitada. Enne toidu äraviskamist tasub usaldada oma meeli, sest märgis „parim enne“ viitab kvaliteedile, mitte riknemisele. Puu- ja köögiviljad, mis näevad närbunud välja, sobivad suurepäraselt smuutidesse, suppidesse või karridesse. Toidu ülejääke saab loominguliselt ära kasutada järgmise päeva lõunasöökides või uute roogade toorainena. Viimase võimalusena tuleks paratamatud toidujäätmed anda koduloomadele-lindudele või kompostida, et suunata toitained tagasi loodusringlusesse.
Iga väike samm aitab säästa nii keskkonda kui ka rahakotti.
Kadri: Ostan poest viimase allahindlusega tooteid!
Kalev: Minu pere kõige usinamad toidupäästjad on merisead, kõik köögiviljade jäägid kuuluvad neile.
Anonüümne vastaja: Raisku ei lähe midagi, sest majandame leidlikult ja meile on tekkinud kaks toredat poolmetsikut kodulindu, kes söövad suurima rõõmuga ära kogu ülejäägi.
Kõik on tänulikud ja rahul!
Maria: Valmistan toitu maksimaalselt paariks toidukorraks.
Kadri: Planeerin oma oste ja paigutan kiiresti riknevad või poolikud tooted külmkapis nähtavale kohale. Külmkapijääkidest saab tihti ka kiire ja maitsva söögikorra.
Triinu: Minu retsept toiduraiskamise vastu: külmkapi jääkidest saavad alati parimad pitsad, ahjuvormid ja värsked smuutid!
Merilyn: Panen sügavkülma
Eveli: Mina teen ostunimekirja ja muud ei osta. Premeerin ennast ühe tumeda šokolaadiga.
Arvo: Kasutan ära kõlblik kuni toidu.
Ilona: Võtan tavaliselt toitu mida ka reaalselt tarbin.
Merle: Kasutan kolblik kuni toitu.
Siiri: Sorteerin kord nädalas külmikut, tõstan esimeses järjekorras söömist ootavad toiduained kõige ette.
Lii: kasutan oma aia tooteid ja muidugi sooduspakkumisi kauplustes.
Karin: Hoidistan aiasaadusi. Kõik, mida saab sügavkülmutada..teen seda. Nt kui ostan suurema paki liha, lõikan portsjonid ja märgistan pakid/karbid nime ja kuupäevaga ning sügavkülma.
Saia/sepiku nukid, mida keegi peres süüa ei soovi, kuivatan. Hiljem plenderdan puruks. Seda puru saab kasutada nagu riivsaia. Kui lisada küpsisepuru, saab kasutada koogipõhjaks või pulgakookideks või rummipallideks…
Täpiliseks läinud banaane kuivatan, säilivad paberkottides väga edukalt mitu-mitu kuud. Samuti kuivatan õunaviile. Süüa niisama kommi asemel või võib ka kisselli sisse panna.
Ideid ja soovitusi on tegelikult palju, palju, aga tähtsam vast teha läbimõeldud oste toidupoes ja planeerida toidukorrad ette.
Kairi: Poes soetan tooteid kindla retsepti, toiduidee järgi, mida kodus teostama asun. “Igaks juhuks”soetatud toiduained kipuvad seisma jääma.
Jaanus: Poodi minnes tuleks väga hästi läbimõelda, et mida täpselt vaja on. Poodi ei tohiks minna tühja kõhuga, sest siis ostad palju ja erinevat toitu, mida tegelikult ei jaksa ära süüa.
Siiri: Hoidistan, tarbin usinalt toiduringluskapist “kõlblik kuni” toitu, kui valmistoitu või aiasaaduseid jääb üle, viin ise toiduringluskappi.
Ingrid: Mina ostan Grossi poest raieliha.Pekise osa lõikan ära,praen kuubikuteks ja saan nii rasva kartulite praadimiseks kui kuubikud Mulgipudru tegemiseks.Kondi lõikan välja sellise lihalise ja panen vaakumisse ja samuti vaakumisse tailiha,kas praetükina,ükeldatud guljassi jaoks või praadimiseks.Iga paki märgistan ,mitu gr.liha või mitu praelõiku.Kui konte juba piisavalt siis panen nad keema,arvestatult et neist saab 5-6 liitrit puljongit.Kraabin ka liha kondi küljest ära ja panen 1liitristesse karpidesse koos puljongiga ja siis sügavkülma.Juhtub ka seda,et toitu jääb järgi.Olen üpris palju Paldiski toidukappi ka viinud.Eile viisin hommikuhelbeid 2 sorti,kuna lapselapsed linnas koolis ja sööjaid pole.Kui leiba-saia rohkem,panen sügavkülma.Kuna elan poest 10km kauguselt ja iga päev ei käi poes,siis tekkib vahest ka seda et ostan toitu rohkem kui vaja.Kui aegumispäev hakkab lähenema panen sügavkülma või teengi valmis poolfabrikaadi,Midagi saavad mu 2 neljajalgset sõpra ja naabrite kanad. Kanade jaoks külmikus ka kaanega plastmass ämbrike.Mina toitu prügimäele ei raatsi saata.Oma aia marju ja puuvilju jagan naabritega.Mulle meeldib ka hoidiseid teha,nii soolaseid kui magusaid-mis külakost kui sõprade poole lähen.Kõigile meedivad ja mõni külaline kes minu juurest läheb ei jõua Tallinna kodunigi sõita,vaid keerab kaane juba peale Kloogaranna risti maha.
Eelmine ideekorje toimus nädala jooksul ning selle kokkuvõtte päeviti leiab siit: https://rohevald.ee/no_foodwaste_29-09-2023/
