28. oktoobril toimub Rohelise Valla teine seminar, mis keskendub ringmajanduse võimendamisele. Esimesel Rohelise Valla seminaril aasta tagasi toonitas president Kersti Kaljulaid, et hoovad rohepöördeks on eelkõige kohalikul tasandil ning tunnustas rohelise valla ideed ning ambitsiooni. Rohelise Valla teise seminari fookusteema selgus kogukondliku küsitluse teel. Lääne-Harju valla elanikke kõnetavad enim jäätmete sorteerimise ning ringmajandusega seotud küsimused. “Jäätmetekke vähendamise teema tõstatus tugevalt esile viimase, septembrikuise kogukonna teavitusprogrammi Targa Valiku Praktikum seminari raames. Eesti on võtnud eesmärgiks, et 2020. aastaks võetakse ringlusse 50% koju toodavatest materjalidest, kuid see näitaja on püsinud 10 aastat 30% juures,” märgib seminarisarja projektijuht Kairi Niinepuu-Mark. “Ühiskonnas tuleb hakata teadlikku tarbimist ning ressursside ringlusse võtmist intensiivsemalt rakendama,” toonitab Niinepuu-Mark. Seminaril käsitleb ringmajanduse võimalusi ning takistusi omavalitsuse tasandil ringmajanduse ekspert Harri Moora, jäätmetekke vähendamise praktikaid koduses majapidamises tutvustab RAM Kooli õpetaja ja teadliku tarbimise praktiseerija Katarina Papp. Seminari arutelusid juhib keskkonnasaate Osoon juht Kristo Elias, Lääne-Harju valla ringmajandusega seotud ambitsioone tutvustab vallavanem Jaanus Saat. “Ringmajanduse põhimõtted aitavad meil mõtestada kuidas targemalt ja ressursitõhusamalt toota aga ka tarbida,” tõdeb Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. “Kogukonna tasandil tuleb ringmajanduse kontekstis rohkem tähelepanu pöörata jäätmetekke vältimisele ja korduskasutuse võimaluste leidmisele. Võiksime oma kogukondades olemasolevat ressurssi kaardistada, näiteks millised oskused meil on, kas ja mis meil majapidamises üle on ja kuidas seda omavahel jagada. Selle põhjalt saavad tekkida uued lahendused kohalike toodete või teenuste näol,” avaldab Saat.
Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda. Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega.
Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
24. septembril toimub Lääne-Harju valla elanikele suunatud seminar, mis keskendub jäätmetele kui ressursile ning biojäätmete kompostimisele. Seminaril murravad müüte Ragn Sellsi turundusjuht Rainer Pesti ning keskkonnaprojektide eestvedaja Anneli Ohvril.Seminari töötoas valmistatakse kodustesse tingimustesse sobivad kompostrid, kompostrite materjal on hangitud jäätmejaamadest. Suvel paigaldati valda ka esimesed kogukondlikud kompostrid Keila-Joale ning Padisele. Kompostrid valmisid ehitustöödest ülejäänud kanalisatsioonitorudest. Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda. Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega.
Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist. Kontakt:Kairi Niinepuu-MarkProgrammi projektijuht+372 5169174 rohelinevald.ee
kogukondlikud kompostrid on valla värvides. Foto autor: Margus Kullerkupp
9. juulil rajati Padise kloostri valitsejamaja tarbeaeda Eesti esimene kogukondlik toidusalu. Toidusalu rajamise seminarile tuli kokku inimesi Lääne-Harju valla 18-st külast. Esmalt ammutati teadmisi permakultuuri põhimõtetest ja toidusalu rajamise ideedest. Seejärel viidi saadud teadmised praktikasse, õpiti kasutama sirpi ning kättesaadavast orgaanikast toidusalu loomist. Seminaril osalejad said inspiratsiooni asuda elurikkust võimendama ka oma aedades ning innustada oma naabreid.
Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda. Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega. Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
Lääne-Harju valla kogukonna ning vallavalitsuse koostöös rajatakse Eesti esimene kogukondlik toidusalu.
“Meie eesmärk on tuua kokku kogukonnad, et ühiselt mõtestada keskkonnasõbralikumate valikute üle ja neid ka reaalselt ellu viia,” avab Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat ettevõtmise tagamaid.
Toidusalu luuakse kogukonnale suunatud seminari käigus 9. juulil, kus teooria seotakse praktilise töötoaga. Osalejad saavad seminarilt kaasa ka oma aia eripära arvestavad taimed.
“Soovime tuua aedadesse tagasi elurikkuse ning loodusliku kahjuritõrje,” toonitab seminarisarja projektijuht Kairi Niinepuu-Mark. “Toidusalu kontseptsioon annab kiire elutempoga inimestele võimaluse viljeleda hooldus- ja kaevamisvaba aiandust ja praktiseerida erinevate taimeliikide koostööd.”
Kogukondlik toidusalu rajatakse Lääne-Harju valda, Padise kloostri munkade poolt rajatud tarbeaeda, kus juba tolmeldavad mesilased.
Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda. Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega. Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
Padise kloostri munkade loodud tarbeaed pakub looduslikku mitmekesisust, mis on hea algus toidusalu rajamiseks.
Kriisijärgse ühiskonna konkurentsivõime peitub tänases rohepöördes.
Kogukondliku algatuse “Roheline Vald” eestvedamisel toimus 5. mail seminar, mis keskendus energiatõhususe saavutamisele ning taastuvenergiaga seotud võimalustele.
Seminaril astusid üles valdkonna arvamusliidrid: Taastuvenergia Koja juht Mihkel Annus, Päikeseenergia Assotsiatsiooni juht Andres Meesak, Team Paldiski esindaja Peep Siitam, TTÜ hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski, energiatootmisettevõte Sunly esindaja Holger Kroon ning Janika Laht Keskkonnaministeeriumist. Seminar oli esimene seminaride sarjast “Targa valiku praktikum”. Seminari korraldasid Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ, Lääne-Harju vallavalitsus ning MTÜ Meie Paldiski.
Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat toonitas seminari avakõnes, et keskkonnaga hoolimatu ringikäimine ei ole enam jätkusuutlik. “Inimtegevuse mõju looduskeskkonnale pöördub meile bumerangina tagasi ja me peame selleks valmis olema. Loodan, et rohepüüdlused on järjest vähem sõnakõlks ja järjest enam meie igapäevaelu osa.” hindas Saat.
Euroopa rõhub kohesele rohetehnoloogiate kasutuselevõtule.
Emissioonide lõhe raportist (Emissions Gap Report, ÜRO) järeldub, et täna võetud kohustused ning seni astutud sammud ei ole veel kooskõlas eesmärgiga ohjata kliimasoojenemist 1,5 kraadi piires võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga. Oleme hetkel märksa kehvemal trendil, mistõttu heite vähendamisega tuleb tegeleda täna, mitte lükata seda homsesse. Eesti näitel pärineb ligikaudu 90% kasvuhoonegaaside emissioonist energeetikasektorist. “Taastuvenergia kasutuselevõtt energeetikasektoris annab suurima efekti kasvuhoonegaaside emissiooni pidurdamisel” märkis Taastuvenergia Koja juht Mihkel Annus. “Kui veel 10 aastat tagasi oli päikeseenergia üks kallimaid elektri tootmise viise, siis tehnoloogia arendamise tulemusel on see tänasel päeval koos tuuleenergiaga enamikes maailma riikides kõige soodsam energiaallikas,” märkis Annus.
“Tendents tahkete fossiilkütuste vähendamisele on väga selgesõnaliselt väljaöeldud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi tasemel, kus rõhutatakse, et kriisist välja tulemisel peame koheselt võtma fookuse rohetehnoloogiate, sh taastuvenergia kasutuselevõtule. Õige hetk energiapöördeks on just täna,” märgib Annus.
Seminaril toonitati, et on oluline luua soodne keskkond investeeringuteks taastuvenergiasse. Kui kasutame ressursse säästlikumalt, siis on lihtsam tagada nõudluse piir taastuvenergiaallikatele. “Tänases olukorras peame rõhutama, et rohepööre on ainuvõimalik tee kuhu edasi minna,” rõhutas Annus.
Naftaajastu pöördumatu lõpp ja kogukondliku mõju suurenemine.
Paldiskisse plaanitava pumphüdroakumulatsioonijaama projektijuht, Team Paldiski esindaja Peep Siitam rõhutas, et oleme tunnistajaks inimühiskonna olulisele muutusele, naftaajastu pöördumatule lõpule ning see ei ole tingitud nafta otsalõppemisest vaid sellese uskujaid on aina vähem, investeerimine on järjest keerulisem, ning selle hind on investeerimiseks liiga madal.
“Mida kiiremini suuname oma fookuse taastuvenergiatele seda konkurentsivõimelisem on Eesti ühiskond,” nentis Siitam. Siitam hindab, et kohalik initsiatiiv on rohepöördes oluline ning omavalitsus peab olemasolevas maksusüsteemis omama suuremat rolli kui seni. Oluline on hinnata ettevõtete ja eraisikute motivatsiooni taastuvenergiate kasutuselevõtu osas. “Riigi eeskuju energiaküsimustes on tähtis. Ei saa loota, et eraisikud investeerivad taastuvenergiatesse kui riik suunab tähelepanu mujale,” rääkis Siitam. “Energiapöörde esilekutsumiseks ei ole vaja palju teha ei elektritootmises ja jaotamises, soojusmajanduses, jäätmemajanduses ega metsanduses. Keerulisemad väljakutsed on tööstuses, transpordis ja põllumajanduses”.
Andres Meesak tõi välja, et täna on trend maa hübriidkasutusele, kus maa on kasutusel lisaks aiamaadele või karjamaadele ka päikeseelektrijaamana. Kohaliku omavalitsuse eestvõttel peab tekkima diskussioon, kuidas omavalitsus saab toetada kogukondlike päikeseelektrijaamade teket. “Asula servades või ühiskondlikel hoonetel tuleks leida võimalus rajada kogukondlik päikeseelektrijaam, et kogu kogukond saaks elektrist kasu”, toonitas Meesak. Lääne-Harju abivallavanema Erki Rubeni hinnangul on omavalitsuse tasandil olulisim taastuvenergia ideoloogia omaksvõtt, seejärel kompetentside kaasamine, tegevuskavade loomine ja täideviimine. Keskkonnaministeeriumi esindaja Janika Laht-i sõnul on tulemas kohalikele omavalitsustele suunatud meede, mis aitab kaardistada kliimatemaatikaga seotud probleemid ja leida võimalikud lahendused.
Energiakogukondade koostöö eelduseks on seadusemuudatus.
Lääne-Harju valda, Pakri poolsaarele taastuvenergia tootmist planeeriva energiaettevõtte Sunly esindaja Holger Kroon tõi esile, et tarbijate vajaduste katmiseks on vajalik seadusemuudatus, mis lubaks energiakogukondadel teha koostööd. Kui tavatarbija maksab täna ligi 30% võrgutasudele, siis kohapealse tootmise tingimustes pole vaja teha investeeringuid võrgu arendamisele ning võimaldab osta energiat kohapeal. “Mida varem muudavad regulatsioonid tehnoloogia kasutuselevõtu lihtsaks, mugavaks ja mittepiiravaks, seda tõenäolisemalt jõuab tehnoloogia ette kliimakriisist”, toonitas Holger Kroon.
Tähelepanu tuleks koondada olemasoleva hoonefondi 0-energia saavutamisele
TTÜ teadlase, akadeemik Jarek Kurnitski sõnul on elektritarbimine pidevas tõusutrendis, eluhoonete osas on olnud trend stabiilne või väikses langustrendis tänu uutele majadele ja renoveerimisele. Olemasolev hoonefond on suurim Euroopa energeetiline ressurss ja seal oleks energiasäästu efekti kõige lihtsam saavutada. “Olemasolevast hoonefondist 75% ei ole energiatõhus, ligi pool olemasolevast hoonefondist tuleks rekonstrueerida”, rõhutas Kurnitski. On märgiline, et 2020. aasta eesmärke kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks ei saavutatud.
Päikeseenergia assotsiatsiooni juhi Andres Meesaku hinnangul on päikese- ja tuuleenergia globaalselt kõige soodsamad uued tehnoloogiad energia muundamiseks ühest viisist teise. 2020. aastal saadakse Eestis sisetarbimisest päikeseenergiast 3%. “Päikeseenergia on kõige demokraatlikum viis energiat toota – seda saab teha reaalselt igaüks,” märkis Meesak. “Tänu tehnoloogia arengule on võimalik väga väikestes tootmisüksustes toota turu tingimustel konkurentsivõimeliselt energiat enda tarbimiseks. Võrguäri mudel peab muutuma,” märkis Meesak. “Tänases kriisi olukorras tuleks teha fundamentaalseid otsuseid Eesti energiasüsteemis. Finantsinstrumendid, mida valitsus kavandab ühe turuosalise päästmiseks tuleks suunata energiapöördesse ja teha see jõuliselt ära nagu kunagi tegime digipöörde,” hindab Meesak.
“Taastuvenergeetiline Eesti on majanduslikult kõige tulusam,” hindab Siitam. “Mida rohkem on sellesse uskujaid seda enam on ka surve otsustajatele.”
Lääne-Harju abivallavanem Erki Ruben avaldas, et Lääne-Harju vallas võiks olla eesmärk toota nii palju energiat kui kohapeal tarbitakse ja ehk veidi enamgi.
Kogukondlik algatus “Roheline Vald” on Lääne-Harjus ellu kutsutud selleks, et kohalikul tasandil luua ja järk-järgult ellu rakendada rohelisel mõtteviisil põhinev elu- ja töökeskkonna mudel. Algatuse jätkusuutlikest põhimõtetest lähtuvad eesmärgid on kooskõlas ka värske Euroopa Rohelise Kokkuleppega, kus teiste vajalike muudatuste seas tuuakse esile energiatõhususe prioriteet, mille eesmärgiks on taastuvatel energiaallikatel põhinev elektrienergiasektor.
Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda.
Euroopa keskkonnaagentuuri andmetel andmetel on Eesti kodude energiatarbimine ajas suurenenud. Euroopa Liidu liikmesriikides on Eesti oma energiatarbimises nimekirja eespool, lausa kolmandal kohal. Ees on vaid Läti ja Rumeenia.
Veerand EL-i energia tarbijatest on just nimelt kodumajapidamised, mistõttu inimeste enda tarbimisharjumused kujundavad suuresti, kui priiskavalt või kokkuhoidvalt energiat tarbitakse. Uuringu järgi kulutab Eesti keskmine majapidamine kõige enam energiat ruumide soojendamisele, teisel kohal on vee soojendamine, kolmandal toiduvalmistamine ning viimases suurusjärgus on valgustamine ning elektriseadmed.
Tänases sotsiaal-majanduslikult pinevas olukorras on eeldatavalt pea igas majapidamises fookuses kokkuhoid ning kindlasti ka energiatõhususe ja -säästlikkuse saavutamine.
Kogukondliku algatuse “Roheline Vald” raames korraldatakse 5. mail esimene avalik seminar, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust energiasäästu saavutamisest eramus ja korteriühistutes ning taastuvenergia kasutuselevõtu võimalustest.
Rohelise valla projekti Targa Valiku Praktikumi avaseminar käsitleb energiatõhususe saavutamisele eramutes ja korteriühistustes. Tuuakse välja võimalikke toetusmeetmeid ning esitletakse praktilisi näiteid, kuidas energiatõhusust on võimalik suurendada ning saavutada. Seminari keskne teema on seotud taastuvenergiate võimalustega. Seminaril saab praktiliste näidete ja soovituste abil mõtestada, milline on igaühe jaoks sobivaim taastuvenergialahendus, millised on toetusvõimalused ning praktilised sammud taastuvenergia kasutuselevõtmisel. Lisaks saab vallaelanik kuulda valla plaanidest taastuvenergia osas. Arutelupaneelis osaleb abivallavanem Erki Ruben.
“Meie esmane eesmärk on, et meie vallas toodetakse vähemalt sama palju taastuvenergiat, kui seda kohapeal ära kasutatakse. Selleks vajalikud looduslikud ressursid tuuleolude ja päikesevalguse näol on meil olemas. Oluline on sealjuures kasutada kõige tänapäevasemaid tehnoloogiaid. Lääne-Harju vallal ei ole eesmärki olla Eestis taastuvenergia tootmisvõimsuselt liidripositsioonil – tahame luua kohalikele vajadustele vastava tänapäevase tootmismudeli, mis võiks olla eeskujuks ka teistele,” ütleb Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. “Valla energeetika valdkonna arendamise üheks eelduseks on kindlasti ühendusvõimuste tagamine. See tähendab, et käivad ettevalmistused Keila–Paldiski 110 kV elektriliini võimsuse tõstmiseks 330 kV-ni. Samuti arendatakse edasi Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaama projekti. Tegemist on hüdroenergia seadeldisega, mille ülesandeks on katta ära ajavahemikud, mil tuult või päikest ei ole, kuid kõige olulisemaks eelduseks on see, et oleksime kogukonnana teadlikumad tänapäevastest võimalustest ning oskaksime neid nii iseendi kui kogu valla hüvanguks targalt ära kasutada.” toob Saat esile.
Seminaril astuvad üles valdkonna arvamusliidrid ja eksperdid: Taastuvenergia Koja juht Mihkel Annus, Päikeseenergia Assotsiatsiooni juht Andres Meesak, Team Paldiski esindaja Peep Siitam, TTÜ hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski, Janika Laht Keskkonnaministeeriumist ning taastuvenergia tootja Sunlay esindaja Holger Kroon.
Kogukondlik algatus “Roheline Vald” on Lääne-Harjus ellu kutsutud selleks, et kohalikul tasandil luua ja järk-järgult ellu rakendada rohelisel mõtteviisil põhinev elu- ja töökeskkonna mudel. Algatuse jätkusuutlikest põhimõtetest lähtuvad eesmärgid on kooskõlas ka Euroopa Rohelise Kokkuleppega, kus teiste vajalike muudatuste seas tuuakse esile energiatõhususe prioriteet, mille eesmärgiks on taastuvatel energiaallikatel põhinev elektrienergia sektor.
Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda. Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega.Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
Lääne-Harju vald valmistub taastuvenergia laialdasemaks kasutuselevõtuks. Kogukondliku algatuse “Roheline Vald” raames korraldatakse esimene avalik seminar, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust taastuvenergia kasutuselevõtu võimalustest.
“Meie esmane eesmärk on, et meie vallas toodetakse vähemalt sama palju taastuvenergiat, kui seda kohapeal ära kasutatakse. Selleks vajalikud looduslikud ressursid tuuleolude ja päikesevalguse näol on meil olemas. Oluline on sealjuures kasutada kõige tänapäevasemaid tehnoloogiaid. Lääne-Harju vallal ei ole eesmärki olla Eestis taastuvenergia tootmisvõimsuselt liidripositsioonil – tahame luua kohalikele vajadustele vastava tänapäevase tootmismudeli, mis võiks olla eeskujuks ka teistele,” ütles Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.
Lääne-Harjumaa loodeosas asuvat Pakri poolsaart võib pidada Eesti taastuvenergia arenduses kõrge potentsiaaliga piirkonnaks. Lääne-Harju valla energeetikasektori ambitsioone toetab valla geograafiline paiknemine: sügav sadam, rongiliiklus ja Läänemere tuultele valla olev rannikuala on loonud eelise üleeuroopalise tähtsusega energeetikalahenduste arenguks. Pakri poolsaarel asub 26 tuulegeneraatorit.
“Valla energeetikavaldkonna arendamise üheks eelduseks on kindlasti ühendusvõimuste tagamine. See tähendab, et käivad ettevalmistused Keila–Paldiski 110 kV elektriliini võimsuse tõstmiseks 330 kV-ni. Samuti arendatakse edasi Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaama projekti. Tegemist on hüdroenergia seadeldisega, mille ülesandeks on katta ära ajavahemikud, mil tuult või päikest ei ole,” tõi Saat esile. “Kuid kõige olulisemaks eelduseks on see, et oleksime kogukonnana teadlikumad tänapäevastest võimalustest ning oskaksime neid nii iseendi kui kogu valla hüvanguks targalt ära kasutada,” lisas Saat.
Sellel eesmärgil toimub 19. märtsil valla elanikkonnale suunatud teavitusprogrammi Targa Valiku Praktikum avaseminar, mis keskendub taastuvenergiate võimalustele, energiatõhususe saavutamisele eramutes ja korteriühistutes. “Seminaril saab praktiliste näidete ja soovituste abil mõtestada, milline on igaühe jaoks sobivaim taastuvenergialahendus või oma kodu energiatõhususe tõstmise võimalused,” märkis Targa Valiku Programmi projektijuht ning rohelise valla idee algataja Kairi Niinepuu-Mark. “Soovime luua olukorra, kus ühe piirkonna elanikud saaksid oma vajadusi mõtestada ja plaane ka ühiselt ellu viia,” lisas Niinepuu-Mark.
Seminaril astuvad üles valdkonna arvamusliidrid ja eksperdid: Taastuvenergia Koja juht Mihkel Annus, Päikeseenergia Assotsiatsiooni juht Andres Meesak, Team Paldiski esindaja Peep Siitam, TTÜ hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski ning Janika Laht Keskkonnaministeeriumist.
Kogukondlik algatus “Roheline Vald” on Lääne-Harjus ellu kutsutud selleks, et kohalikul tasandil luua ja järk-järgult ellu rakendada rohelisel mõtteviisil põhinev elu- ja töökeskkonna mudel. Algatuse jätkusuutlikest põhimõtetest lähtuvad eesmärgid on kooskõlas ka Euroopa Rohelise Kokkuleppega, kus teiste vajalike muudatuste seas tuuakse esile energiatõhususe prioriteet, mille eesmärgiks on taastuvatel energiaallikatel põhinev elektrienergiasektor.
Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda. Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega.Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
Praeguseks on Rohevalla kui kogukondliku algatuse sees tegutsemas kuus erinevat töörühma – jäätmemajandus, transport, energia, loodushoid, majandus-ettevõtlus ning elanike teadlikkus ja haridus.
Mis on nende töörühmade tegevuse fookuses alanud aastal ja kust pihta hakatakse?
Energia valdkonna töörühma veab eest Enn Laansoo Jr. ning selle töörühma eesmärk on muuta valla energiakasutus säästlikumaks, tõstes samal ajal kohalike elanike elukvaliteeti. Esimene samm on valla energiabilansi kaardistamine – kus, kuidas ja kui palju energiat toodetakse ja kasutatakse. Sealt edasi saab vaadata energiatarbimise vajadusi ja võimalusi ning hakata otsima säästlikumaid ja loodussõbralikumaid lahendusi kogukonna, era- ja avaliku sektori koostöös. Transpordi töörühma juhib Andrus Saliste ning sellel aastal keskendutakse ühistranspordi mudeli võimalike alternatiivide leidmisele ja katsetamisele. Täpsemalt kirjutab sellest käesolevas lehes Erki Ruben. Ettevõtluse töörühma veab eest Margus Kullerkupp ning selle töörühma töö esimeseks sammuks on Lääne-Harju valla ettevõtete kaardistamine, et leida parimad võimalused sünergia loomiseks erinevate ettevõtete vahel ning sinine majanduse kontseptsiooni tutvustamiseks ettevõtjatele. Loodushoiu töörühma veab eest Kairi Niinepuu-Mark ning selle töörühma fookuses on sellel aastal esmajoones elurikkuse toetamine valla territooriumil – niidulillede alade loomine ja muruniitmise piiramine ning glüfosaadiga pritsimise lõpetamine avalikel aladel. Töörühma liige, bioloog Mart Meriste toob välja, et: “Taimedest algab iga maismaal olev toiduahel ja hävitades taimi, ei ole ka muul elustikul elupaika. Teeääred on paljudes piirkondades ainsad regulaarselt niidetavad alad meenutades kooslustena sageli niite ja seetõttu on nad maastikus tegelikult sageli väga olulised niidutaimede ja tolmeldajate putukate elupaigad.” Mitmetes küsimustes loodab rohevalla algatus teha koostööd ka linnade ja valdade liiduga, ning teiste keskkonnahoidlikult meelestatud valdadega üle Eesti. Eelmisel aastal toimunud Rohevalla inspiratsiooniseminar tõi palju olulisi kontakte inimestega, kes samade teemade ja küsimustega erinevates Eesti piirkondades tegelevad.
Kui räägime keskkonnahoiust, siis kõige esimene valdkond kuhu inimeste mõtted liiguvad on jäätmed – plastik, tekstiil ja muud materjalid, millele täna pole suudetud tõeliselt efektiivset käitluslahendust leida, ning mis on probleemiks nii kohalikul kui ülemaailmsel tasandil. Rohevalla jäätmemajanduse töörühma eestvedaja on Kerli Lambing, ning töörühm kohtub regulaarselt alates 2019. aasta septembrist. Töörühma eesmärkide hulka kuulub liigiti kogumisele üleminek sh biojäätmed, sellega seonduv teavitus elanikkonnale ja parem pakendikogumise süsteemi rakendamine, kasutades parimaid praktikaid nii Eestist kui mujalt maailmast. Olulist sisendit on andnud grupi töösse möödunud suvel kogukonnakomisjoni poolt läbi viidud jäätmemajanduse probleemkohtade kaardistus, mis tõi välja selle, et lahendamist vajab metsa alla prügi viimise probleem – loodusesse viiakse nii ehitusjäätmeid, elektroonikat ja rehve, kui ka tavalisi olmejäätmeid. Samuti on probleemiks see, et avalike pakendite kogumise konteinerite sisu ei vasta konteinerite liigile – sinna pannakse sobimatut tüüpi jäätmeid ning lisaks sellele on konteinerid pidevalt ka ületäitunud. Tegelikkuses on vaja teha nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil oluline edasiminek prügi liigiti kogumises ja materjalide taaskasutusse suunamises. Juba 2008. aastal lepiti EL tasandil riikidevaheliselt kokku, et aastaks 2020 on 50% olmejäätmetest ringlusesse suunatud ning iga 5 aasta järel tõuseb see eesmärk veel 5% võrra, jõudes aastaks 2035 tasemele 65%. Täna oleme sellest kõigest veel väga kaugel. Muudatusi raskendab see, et hetkel on vallas 5 erinevat jäätmeveo piirkonda. Selleks et jäätmete kogumist ja ringlusesse suunamist sujuvamaks ja efektiivsemaks teha, tuleb liikuda selle poole, et tegemist oleks tervikliku lahendusega ehk ühe piirkonnaga. Kindlasti vajab edasi arendamist ja parandamist liigiti kogumise konteinerite olukord. Väga oluline roll olukorra parandamisel on aga ka elanike teavitamine erinevat tüüpi jäätmete ringlusesse suunamise ja taaskasutamise võimalustest ning valikutest. Jäätmemajanduse töögrupp ootab jooksvalt ka kõikide elanike murekohti ja ettepanekuid seoses jäätmemajanduse kitsaskohtadega. Ettepanekutest ja tähelepanekutest saab kirjutada otse Kerli Lambingule: kerli.lambing@laaneharju.ee
Kui oleks huvi selles või teistes Rohevalla algatuse töörühmades kaasa lüüa või lihtsalt jagada oma ideid ja mõtteid, saab kirjutada aadressile: rohevald@gmail.com.
Tähelepanelik valla lehe lugeja on kindlasti märganud igas lehes rubriiki Roheline Vald, milles jagatakse praktilisi nõuandeid jätkusuutlikuma elukorralduse osas. Rubriik on osa 2019. aasta maikuus valla kogukonna komisjonis välja käidud rohelise valla idee arengust.
Roheline vald on kogukondlik algatus, mis on toonud kokku teadusparkide, kogukondade ja valla esindajad, eksperdid, teadlased ning ettevõtjad, et üheskoos töötada välja ning järk-järgult ellurakendada rohelisel mõtteviisil baseeruva elu- ja töökeskkonna mudelit.
Sügisel algatas Rohevalla töörühm kogukondade esindajate kaudu valla inimeste väärtuste kaardistamise, mille tulemusena saime sisendi, et inimesed soovivad olla terved ja õnnelikud, elada hoitud ning puhtas loodus- ja elukeskkonnas.
Rohevalla egiidi all seda kõike soovimegi saavutada. Et muuta Lääne-Harju vald tõeliselt puhtaks, nutikaid lahendusi kasutavaks, loodus- ja inimsõbralikuks elukeskkonnaks, on vaja kõikide meie inimeste panustamist ja koos tegutsemist.
Praktilised tegevused on planeerimisel ja teostamisel seitsmes valdkonnas: loodushoid, energia, transport, elanike teavitus, haridusasutuste teavitus, ettevõtlus ja majandus ning jäätmemajandus.
Loodushoiu töörühma fookuses on mõistliku niitmisloogika väljatöötamine ning rakendamine ja niidulille alade rajamine. Soovime leida võimalusi taimemürk glüfosaadi pritsimise lõpetamiseks valla haldusalas, et säästa pinnast, põhjavett ning elukeskkondi. Hoida meie joogivesi ja maapind puhta ning tervena ka järgmiste inimpõlvede jaoks. Plaanime kutsuda ka teisi omavalitsusi sellesuunalisele koostööle, et leida paremaid võimalusi kogukondade loodusväärtuste hoidmiseks.
Vallaelaniku jaoks on olulised ka jäätmemajandusega seotud teemad. Seetõttu oleme kaardistatud valla jäätmemajanduse probleemkohad, käinud naabervalla efektiivsest jäätmemajandusmudelist õppimas. Oleme seadnud fookusesse jäätmete liigiti kogumise juurutamise ning parema pakendikogumise süsteemi rakendamise.
Uuel aastal käivitub LEADER-rahastusmeetme toel ka rohevalla teemavaldkondi kattev elanikkonnale suunatud jätkusuutlike valikute teavitusprogramm “Targa valiku praktikum”, mille raames kutsume vallaelanikke praktilistesse töötubadesse, seminaridele ning aruteludele, et omandada oskusi ja teadmisi, mille najal oma igapäevaelu nutikamalt ja keskkonda hoidvamalt korraldada. Loodame, et lisaks sellele aitab teavitusprogramm ka tuua kogukonna liikmeid tihedamalt omavahel kokku, et vahetada ideid ja mõtteid ning arutleda erinevate valla elu puudutavate küsimuste üle.
Kuidas juba saabuvate pühade ajal targemaid valikuid teha?
Kui säästlik eluviis ning elu- ja looduskeskkonna hoidmine on sulle oluline, siis hoidu lähenevate pühade valguses üleliigse toidu ostmisest, toidu äraviskamise asemel jaga seda naabrite või abivajajatega. Kingituste kokkuostmise asemel võivad alternatiivsed kingitused nagu omatehtud hoidised, käsitöö ja ühistegemised anda rohkelt positiivseid emotsioone. Sea endale väljakutse vältida plastiku ostmist. Pühad annavad võimaluse olla loov säästmisel, nii kingituste kui jõulupuu loomisel, hoidmata sealjuures kokku emotsioonide ja eheduse pealt.
Olgu pühade aeg või mitte, oma elukeskkonna kvaliteeti saab igapäevaselt panustada igaüks – alates oma kodust, koduümbrusest kuni tegevusteni kogukonnas. Usun, et meie vallas saab mõttelaad “Teeme Ära” järjest enam valdavaks. Koos tegemine aitab leida sobivaimad lahendused ja ka tulemused saabuvad kiiremini.
Kuku raadios toimunud Rohelise valla teemalises intervjuus märkis saatejuht Rein Pärn, et kui enamus omavalitsusi kulutavad palju ressurssi oma identiteedi otsinguil, siis Lääne-Harju vallal on see nüüd olemas. Õdusat pühadeaega meile kõigile!
Neljapäeval, 17. oktoobril toimus Eesti esimene rohelisele mõtteviisile suunatud kogukonna seminar, kus avakõne pidas ning esimeses arutelupaneelis osales riigipea Kersti Kaljulaid.
Lääne-Harju vallas on kogukonna algatusel otsustatud luua ja järk-järgult ellu rakendada jätkusuutlikul mõtteviisil põhinevat elukeskkonna mudelit. Kogukonna eestvedamisel sündinud algatus kannab koondnime Roheline Vald ning seda veab eest initsiatiivgrupp, kuhu kuulub kogukonna esindajaid, ettevõtjaid, teadlasi ja eksperte. Töörühma visiooniks on puhas, nutikaid lahendusi kasutav, loodus- ja inimsõbralik elukeskkond nii lähemas kui kaugemas tulevikus, koosloome kaudu arendatud ja elluviidav jätkusuutlikke valikuid viljelev omavalitsus.
Seminar kutsuti ellu eesmärgiga leida vastuseid juba tekkinud küsimustele ning inspireerida kaasa mõtlema valla kogukondade ja teiste omavalitsuste esindajaid.
Ettekannete ja arutelude käigus jagasid mõtteid Eesti erinevate valdkondade teadlased ja eksperdid: ökoloog Mihkel Kangur; jäätmehoolduse ja ringmajanduse praktik ning ekspert Margus Vetsa; keskkonnasotsioloog ja vanemteadur Kati Orru, kes uurib energia-, transpordi- ja kommunikatsioonisüsteemide säästlikumaks muutmise võimalusi; TLÜ avatud akadeemia juhataja Katrin Männik; Erki Ani, Cleantech ForEST tegevjuht; Kati-Liis Kensap Keskkonnaministeeriumist; Tartu abilinnapea Raimond Tamm; sinise majanduse ekspert Toivo Aalja, ettevõtja Peep Siitam ning Enefit Green juhatuse liige Innar Kaasik.
Panelistid rõhutasid, et tegutsema tuleb asuda kohe: “minu arust peab homo sapiens liigina jätkama, kuid selleks tuleb jalad kõhu alt välja võtta,” nentis president Kaljulaid.
Mihkel Kangur märkis, et õige aeg puu istutamiseks oli 10 aastat tagasi, järgmine õige aeg on nüüd ja kohe.
“Oleme olnud digiteemade katalüsaator ja toonud terve maailma koristama. Miks me ei võiks nüüd kliimaküsimustega tegelemist tagant lükata?” küsis riigipea.
Jätkusuutlikud valikud omavalitsuste tasandil on lähitulevikus paratamatud – president Kaljulaid viitas Euroopa Liidu kliima neutraalsuse eesmärgile aastaks 2050, mis tähendab, et EL on valmis endale ise vajalikud tururegulatsioonid kehtestama. „See on ka ainus viis, kuidas minu nägemuses oleks võimalik maailma päästa,“ lisas president Kaljulaid.
Tehnoloogilise innovatsiooni kontekstis tõi Erki Ani esile, et traditsioonilised tehnoloogiad on poliitikasse sissejuurdunud ning uued tehnoloogiad peavad omama paremat väärtuspakkumist. Ani toonitas nutikate ärimudelite tähtsust innovatsiooni juurutamisel, tuues näitena innovaatiliste ehitisintegreeritud päikesepaneelide tootja Roofit Solar-i pikaajalise visiooni pakkuda kliendile katust tasuta, saades katuse omanikule energia edasimüüjaks.
Loodusväärtuste kontekstis kutsus Mihkel Kangur Lääne-Harju valla kogukonda üles mõtestama, milliseid väärtuseid peale palgi on võimalik veel sissetuleku allikatena metsast saada, et kogukond elaks külluses. “Ressurss on kogukondlik väärtus ning sellest peab saama kogukond osa,” nentis Kangur. Ta osutas ekspertidega koos loodud nimekirjale, kus leiti enam kui 200. erineva väärtuse, mida on võimalik metsast saada. “Riik on andnud soovituse investeerida üle harvesteridesse, mis toob ühel hetkel kaasa valusa tagasilöögi,” nentis Kangur.
“Kindlasti tekivad meil ka Eestis puupõllud. Kuid meil peavad jääma alles ka metsad,” rääkis Kaljulaid. “Olen saanud aru, et pole lahendust, et kõik oleks rahul. Siis ongi hea, kui kõik osapooled oma soove väljendavad. Tulebki leppida, et me vaidlemegi.” Tehnoloogiliste lahenduste kontekstis toonitas president, et loodusmaastike säästmiseks tuleb leida päikesepaneelide ja teiste lahenduste paigaldamiseks juba olemasolevaid ehitisi, näiteks tööstushoonete katuseid ning muid rajatisi.
President kutsus omavalitsusi üles viljelema piirideülest koostööd nõudepõhise transpordi rakendamisel: “Inimene ei taha teada, kus lõpeb omavalitsuse piir. Tahaks innustada, et tehke keegi see esimesena ära ja siis teised näevad, et see toimib ning kutsuge ka tehnoloogiasektor appi.” Suuri struktuurseid muutusi ei teegi inimesed vaid peavad tegema omavalitsused,“ lisas riigipea. Sellega käib riigipea sõnul kaasas ka teadlikkuse tõstmine, kus on omavalitsusel samuti oluline roll. Kohalike omavalitsuste rollist rääkides rõhutas riigipea, et Riigikogu saab luua seadusraamistiku, aga hoovad rohepöörde tegemiseks on eelkõige kohalikul tasandil.
Riigipea seostas Eesti e-riigi arendamise ning kliimaküsimustega tegelemise: „Vähe on rahvaid, kes on ühe põlvkonna jooksul valmis kaks korda midagi sellist ette võtma, aga meil on üks kogemus juba olemas – tuleb luua seadusruum, et investeeringutel oleks siin hea elada,“ ütles riigipea ja rõhutas, et tark ja nutikas seadusloome aitab rohepöördele kaasa samamoodi nagu digipöördele. „Võime kliimasoojenemise kontekstis tunduda endale väike, ebaoluline ja vaene, aga see ei ole nii.”
Lääne-Harju vald on otsustanud asuda jätkusuutlikel põhimõtetel baseeruvaid valikuid tegema kohe, soovides olla nutikate lahenduste testimise ja pilootprojektide asupaigaks. Valla geograafiline asupaik ning juba olemasolevad algatused PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi, tuuleparkide ja tarkade majade näol annavad vallale suurepärase stardipositsiooni ning võimaldavad asuda looma rohevalla kuvandit nii kohalikul kui rahvusvahelisel koostöö tasandil.
Rohelise valla töörühm on jätkusuutlike valikute praktilised väljundid kaardistanud kuues valdkonnas: haridusasutuste ja elanikkonna teadlikkus, loodushoid, ettevõtlus ja majandus, energia, transport, ning jäätmemajandus.
Rohelise valla seminar korraldati jätkusuutliku ürituse põhimõtteid järgides.
Lääne-Harju vald asub Loode-Eesti rannikul. Pindalalt on Lääne-Harju vald 644 km²-ga Harjumaal suuruselt teine omavalitsus. Valla elanike arv on 12630. Valla koosseisu kuulub Paldiski linn, kuus alevikku (Klooga, Karjaküla, Keila-Joa, Vasalemma, Rummu, Ämari) ja 46 küla. Vallale kuuluvad väikesaared Suur-Pakri ja Väike-Pakri.
Teaduspark Tehnopol ning PAKRI Teadus- ja Tööstuspark arendavad koos Eesti rohetehnoloogia valdkonda juba üle viie aasta. Erinevate ettevõtlusprogrammidega toetavad nad Eesti rohetehnoloogia ettevõtteid ideest kuni rahastuse, suuremahulise tootmise ning ekspordini. Nad osalevad rohelise valla projektis konsultandina, pakkudes välja parimaid tehnoloogiaid seatud eesmärkide elluviimiseks.
rohevald
