Uudised

Rae vallas avati esimene toidujagamiskapp

25. aprillil avati Peetris Aruheina lasteaia juures Rae valla esimene toiduringluskapp, mis on mõeldud kõigile elanikele ja ka toidukäitlejatele.

• Toit ja aiandus
• 1. mai 2024
• Foto: Rae vallas avatud toidukapp / Rohevald

Aruheina lasteaia direktor Kristiina Konsi sõnul osales lasteaed ringmajanduse arenguprogrammis ning otsustas selle raames paigaldada toiduringluskapi vähendamaks toidu raiskamist.

„Aruheina lasteaed on küll toiduringluskapi paigaldamise idee algataja ja protsessi eestvedaja, kuid toiduringlus saab toimida vaid ühtehoidvas ja hoolivas kogukonnas. Selle kapi idee palju suurem, kui ainult lasteaias üle jääva toidu päästmine – sinna saavad kõik viia oma kodus või mujal üle jäävat kvaliteetset toitu. Samuti sealt toitu kaasa võtta. Oluline on seejuures teadvustamine, et toiduringluskapp ei ole mõeldud ainult abivajajatele, vaid kõigile,“ sõnas ta.

Direktor usub, et kappi hakatakse kogukonna poolt aktiivselt kasutama. „Toidukapp õpetab ka lastele mõtteviisi, et toit on hinnaline ressurss, millega tuleb säästlikult ümber käia. Julgen arvata, et Aruheina lasteaia pered võtavad õhtuti hea meelega kaasa meie kokkade pühendumisega valmistatud toitu. Pakume lastele kvaliteetset ja tervislikku mahetoitu ning kasutame naturaalseid tooraineid,“ rääkis Kristiina Kons.

Ta lisas, et toiduringluskapi korrasoleku eest hakkab hoolt kandma ühelt poolt lasteaed, kuid teisalt saab olema suur roll ka sealse piirkonna vabatahtlikel, kes hoolivad toidukao vähendamisest ja keskkonnast. Kappi toodud toiduainete infot hakatakse postitatama Facebooki gruppi „Peetri toiduringlus“.

Toiduringluskapi projektiga algusest peale seotud olnud Rae abivallavanem Bärbel Salumäel on väga hea meel, et Aruheina Lasteaed selle projekti vedada võttis: „Juba aastaid tagasi alevikuvanemana oli mõte toiduringluskapid ka meie valda tuua, kuid kohalikele MTÜ-dele ja kogukonnale sellise vastutuse panemine ei pruugi alati tagada projekti järjepidevust, sest vabatahtlikkusest võib saada kohustus. Ringluskappide paigaldamine meie lasteasutuste juurde võimaldab aga siduda õppekavadega selle kasutamise ja hooldamise. Olen ääretult tänulik Aruheina lasteaia kollektiivile ja usun, et see ei jää meie vallas ainsaks selliseks algatuseks.“

Toiduringluskapp toimib päikeseenergial, mis tagab muuhulgas jahutuse kapis – nii on võimalik seal toitu hoiustada sõltumata ilmastikutingimustest. Toiduringluskapi on välja töötanud kogukondlik algatus Roheline Vald (www.rohevald.ee). Selle rajamist toetasid Alexela, Taastuvenergia, Rae Vallavalitsus ja EMP programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“.

Lääne-Harju vallas alustab tööd rekordarv toidukappe

Täna, 5. aprillil avati Lääne-Harju vallas rekordarv kogukondlikke toiduringluskappe. Uued kapid alustavad tööd Padisel, Kloogal ning Leholas. Lisaks teenindavad toidukapid valla kogukondi Paldiskis, Laulasmaal ja Vasalemmas.

Toiduringluskapi eesmärk on vähendada toiduraiskamist, võimaldades piirkonnas ülejääv toit suunata koheselt kogukonnale tarbimiseks. Toidukapp on suunatud kõigile elanikele ja kohalikele toidukäitlejatele ning see on alati avatud.

“Toiduringluskappidega riiklikku rekordit lüüa on kahtlemata hea tunne, sest see näitab, kui keskkonnateadlikud siinsed inimesed ja kogukonnad on. Just nende initsiatiiv ja agarus on üha laieneva toidukapivõrgustiku taga,” põhjendas toidukappide levikut valla küladesse ja alevikesse Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. “Seniste toidukappide kogemus näitab, et need on vägagi omaks võetud ning nende täitmine ja tühjendamine ei ole siin tabuteema. Lisaks reaalsele toiduraiskamise vähendamisele on kapid aidanud tõsta ka teadlikkust selles osas. Eriti positiivne on see, et kohalikud koolid on sellesse kaasatud – koolitoidu ülejäägid viiakse kappi järgmistele tarbimiseks, samuti käivad koolilapsed ise kapist toidupoolist võtmas.”

Madala ökoloogilise jalajäljega lokaalne toidujagamine on järjest levinum trend. Lisaks toiduraiskamise vähendamisele võimendavad toidukapid kohalikku kogukonnatunnet, säästva mõtteviisi juurdumist ning sillutavad teed ka teistele ring- ja jagamismajandussüsteemidele. 

Toiduringluskappide ellukutsumisele panid õla alla eestimaine energiaettevõte Alexela ja taastuvenergia ekspert Sunly. 

“Oleme võtnud eesmärgiks märgata ja vajadusel anda jõudu juurde Eesti kogukondade algatustele, mis aitavad muuta meie igapäevaelu jätkusuutlikumaks ja hoiavad meie inimesi ning keskkonda. Toiduringlus on väga oluline teema, mille puhul on erinevaid osapooli, logistilisi väljakutseid, ressursi ja kohati ka initsiatiivi puudust. Ometi aitab just toidu raiskamise vähendamine meie keskkonna negatiivset mõju vähendada. Meil on siiralt hea meel, et Rohevalla toiduringluskappide projekt on osutunud nii edukaks ning aidanud üle Eesti meie kõigi teadlikkust ringmajandusest kasvatada. Mida teadlikumad me oleme, seda kestlikumaid valikuid oskame teha ning seda õnnelikumad me hoitud keskkonnas oleme. Koostöös peitub jõud ja võimalus muuta maailma paremaks,” rõhutas kodumaise energiaettevõtte Alexela taristu valdkonnajuht Aivar Räim.

“Rohevallast alguse saanud toiduringluskapid on tänaseks jõudnud mitmele poole Eestis ning on ideaalne näide, kuidas rohujuuretasandi kogukonna algatus saab päriselt keskkonnale kingituse teha,” hindas Sunly kogukonnasuhete juht Tuuliki Kasonen. “Toidu raiskamise vähendamine on oluline samm säästva tuleviku suunas ning toiduringluskappide levik üle Eesti toob selle sõnumi veelgi lähemale igaühe igapäevaelule. Sunlyl on hea meel sellesse panustada,” märkis Kasonen.

Taastuvenergial töötavad toiduringluskapid asuvad lisaks Lääne-Harjule ka Raplas, Keilas, Põltsamaal, Põlvas ja Haapsalus. Loodud on üle-eestiline toiduringluskappide MTÜ-de võrgustik. Toidukapi igapäevaelu saab jälgida kohaliku piirkonna facebooki lehel. 

Toidukapid on väljatöötanud ja paigaldanud kogukondlik algatus Roheline Vald, mis arendab ja viib ellu kogukondadele suunatud kestliku mõtteviisiga seotud algatusi. 

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab söömiskõlbulik kuid raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.  ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.

Haapsalus avati Läänemaa esimene toiduringluskapp

Pressiteade

17.05.2023

Täna, 17. mail avati Haapsalus esimene päikeseenergial toimiv toiduringluskapp Läänemaal. Kogukonna, linnavalitsuse ning ettevõtete koostöös ellukutsutud toidukapp on mugav ja kiire võimalus, kuidas leibkonnad ning toidukäitlejad saavad suunata tarbijani kohest realiseerimist vajavad toiduained.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles näeb toiduringluskapis lihtsa talupojamõistuse väljundit: “Toitu tuleb süüa, toitu ei tohi raisata!”

Madala ökoloogilise jalajäljega lokaalne toidujagamine on järjest levinum trend. Lisaks toiduraiskamise vähendamisele võimendavad toidukapid kohalikku kogukonnatunnet, säästva mõtteviisi juurdumist ning sillutavad teed ka teistele ring- ja jagamismajandussüsteemidele.

“Olen äärmiselt rõõmus, et saime Haapsalus avatud Läänemaa esimese toiduringluskapi. Sellised algatused on olulised sammud jätkusuutliku ja teadliku tarbimise suunas. Toiduraiskamine on murettekitav probleem meie ühiskonnas ning toiduringluskapid on suurepärased vahendid selle vähendamiseks. Koostöö kohaliku kogukonna, linnavalitsuse ja ettevõtetega näitab meie kõikide ühishuvi ja pühendumust säästvale tulevikule. Loodan, et see algatus inspireerib jätkuvalt teisigi linnu ja piirkondi järgima meie eeskuju ning looma veelgi rohkem toiduringluskappe üle Eesti,” sõnas kapi avamisel energiaettevõtte Alexela tegevjuht Aivo Adamson.

Taastuvenergia tootja Sunly kogukonnasuhete juht Tuuliki Kasonen tähtsustas avamiskõnes kogukonnagruppide vahelise sünergia tekkimist. „Toiduringluskapp on sellise koostöö väga hea näide ning loomulikult tulime siin appi sellega, mida kõige paremini oskame – päikeseenergia tootmisega,“ sõnas Kasonen.

Haapsalu toiduringluse üks eestvedajatest, vabatahtlik toidupäästja Anu Aljaste märkis, et innovaatiline toidukapp võiks tema hinnangul kogukonda ja toidukäitlejaid motiveerida toiduraiskamist vältima. Aljaste kutsus kogukonda üles omavahel ülejäävat söögikõlbulikku toitu jagama, samuti oodatakse panustama poode, söögikohti, kohvikuid ja haridusasutusi.

Haapsalu toiduringluskapi ehitust toetasid Haapsalu linnavalitsus, energiaettevõte Alexela, taastuvenergia lahendusi pakkuv Sunly City, Haapsalu Uksetehas, Rannarootsi Muuseumi kaudu Rootsi kogudus Brödet ning kohalike elanike annetused.

Toiduringluskapi töötas välja ja paigaldas kogukondlik algatus Roheline Vald, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud algatusi. 

Taastuvenergial töötavad toiduringluskapid asuvad lisaks Haapsalule veel Laulasmaal, Paldiskis, Vasalemmas, Raplas, Keilas, Põltsamaal ja  Põlvas. Loodud on kohalikku kappi haldav MTÜ-de võrgustik.

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab söömiskõlbulik kuid raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.  ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.

Pressiteate koostaja:

Kairi Niinepuu-Mark, kogukondlikust algatusest Roheline Vald MTÜ

1. (Foto: Kairi Niinepuu-Mark) Tuuliki Kasonen, Sunly City kogukonnasuhete juht

2. (Foto: Malle-Liisa Raigla) Haapsalu toiduringluskapi avamine

3. (Foto: Malle-Liisa Raigla) Alexela tegevjuht Aivo Adamson kutsub üles kogukondi väärtustama toitu ja ülejäävat kogukonnas jagama.

Toiduringluskapid nomineeriti aasta keskkonnateo kandidaadiks

Kogukondliku algatuse MTÜ Roheline Vald väljatöötatud taastuvenergial töötavad kogukondlikud toiduringluskapid on nomineeritud “Aasta keskkonnategu” konkursile, oleme 8 finalisti seas. Hetkel on töötamas 6 toiduringluskappi, piirkondi, kuhu seda soovitakse ning töö kogukonnaga käib on enam kui 13 ning see arv suureneb pidevalt. 

Tänu partnerite toele on toiduringluskapid Lääne-Harjus 4. piirkonnas , Raplas ning Keilas.

Hetkel on toimumas ka „Aasta keskkonnategu“ konkursi rahva lemmiku valimine. Hääletada saab keskkonnatunnustuste kodulehel, kus hääletamiseks tuleb end isikustada ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu, mis tagab ausad hääletustulemused. Hääletus kestab 13. novembrini https://keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnategu/kandidaadid

Lisaks toiduringluskappidele on võistlustules
Haugimaimude asustamine – MTÜ Saaremaa Kalavaru
Keskkonnakuu korraldamine – Piret Mäestu
Kogukondlikud toiduringluskapid – MTÜ Roheline vald
Konnade päästmine rände ajal – Robert Sild ja konnapäästjate tiim
Keskkonnaprogramm REUSE ME – Tilk!/Green Valley Ventures OÜ
Vanade majade ja mööbli taastamine – Aina Lee ja Türi kogukonnaselts
Mati Sepp – looduskaitse ja metsanduse ekspert
Keskkonnasõbralikud kogumismajad – MTÜ Uuskasutuskeskus

Konkursiga juhitakse tähelepanu ja tunnustatakse neid inimesi, ettevõtteid või organisatsioone, kes on oma tegevusega suurendanud keskkonnateadlikkust või avaldanud positiivset mõju keskkonnale. 

Konkursi võitja saab auhinnaks 5000 eurot, mille rohetiim on otsustanud paigutada jätkuvatele tegevustele toidukao vähendamiseks, kui selline auhind meile peaks osaks saama.

 Aasta keskkonnateo konkurssi korraldab Keskkonnaministeerium.

Front Page

PRESSITEADE Keilas avati taastuvenergial toimiv toiduringluskapp

11.augustil avati Keilas kogukondlik päikesepaneelidel töötav toiduringluskapp. Toidukapi eesmärk on juurutada jätkusuutliku tarbimise ideed kogukonnas ning see on suunatud kõigile elanikele. Päikesepaneelidel töötav toidujagamise kapp kutsuti ellu kogukonna, linnavalitsuse ning kohalike ettevõtjate koostöös.

“Meie eesmärk on eelkõige, et ülejääv toidukraam ei lõpetaks prügikastis, vaid jõuaks nendeni, kes selle toidu ära tarbivad,” rääkis Keila Ringmajanduse Seltsi eestvedaja ja toidukapi initsiaator Heldena Lindvere. Lindvere avaldas lootust, et toidukapp saab kogukonnale armsaks ning algatusega liituvad ka linna toidukäitlejad, kellele keskkonnasääst ning toidukao vähendamine on oluline.

Toiduringluskapp annab Keila elanikele ja toidukäitlejatele kiire ja mugava võimaluse toidu jagamiseks. Jahekappi saab panna ringlema ka toiduaineid, mis vajavad säilimiseks eritemperatuuri. Energia säästmiseks kasutab jahekapp päikeselistel ilmadel taastuvenergiat. Kappi toodud toiduainete info postitatakse sotsiaalmeedia gruppi “Keila toiduringlus”. Kapi puhtuse ja kasutamise reeglitele vastavuse eest kannavad hoolt seltsi poolt koordineeritud vabatahtlikud.

Keila abilinnapea Maret Lepiksaar märkis, et Keila linna otsus ettevõtmist toetada sündis kiirelt: “Keila linn toetas ettevõtmist seetõttu, et soovib toitu päästa äraviskamisest.”

Toiduringluskapi ehitusele panid õla alla kohalikku elu edendavad ettevõtted Glamox, ENSTO, Alexela, Sunly City ning Keila linnavalitsus.  Toidukapp asub Keilas, Haapsalu mnt 10, Keila Baptistikoguduse kõrval.

Päikesepaneelidega toiduringluskapi paigaldas Lääne-Harju kogukondlik algatus Roheline Vald, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud projekte. Kapi ehituse teostas SolNavitas. Päikesepaneelidega toiduringluskapid asuvad veel Laulasmaal, Paldiskis, Vasalemmas ning Raplas.

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.  ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.