PRESSITEADE Keilas avati taastuvenergial toimiv toiduringluskapp

11.augustil avati Keilas kogukondlik päikesepaneelidel töötav toiduringluskapp. Toidukapi eesmärk on juurutada jätkusuutliku tarbimise ideed kogukonnas ning see on suunatud kõigile elanikele. Päikesepaneelidel töötav toidujagamise kapp kutsuti ellu kogukonna, linnavalitsuse ning kohalike ettevõtjate koostöös.

“Meie eesmärk on eelkõige, et ülejääv toidukraam ei lõpetaks prügikastis, vaid jõuaks nendeni, kes selle toidu ära tarbivad,” rääkis Keila Ringmajanduse Seltsi eestvedaja ja toidukapi initsiaator Heldena Lindvere. Lindvere avaldas lootust, et toidukapp saab kogukonnale armsaks ning algatusega liituvad ka linna toidukäitlejad, kellele keskkonnasääst ning toidukao vähendamine on oluline.

Toiduringluskapp annab Keila elanikele ja toidukäitlejatele kiire ja mugava võimaluse toidu jagamiseks. Jahekappi saab panna ringlema ka toiduaineid, mis vajavad säilimiseks eritemperatuuri. Energia säästmiseks kasutab jahekapp päikeselistel ilmadel taastuvenergiat. Kappi toodud toiduainete info postitatakse sotsiaalmeedia gruppi “Keila toiduringlus”. Kapi puhtuse ja kasutamise reeglitele vastavuse eest kannavad hoolt seltsi poolt koordineeritud vabatahtlikud.

Keila abilinnapea Maret Lepiksaar märkis, et Keila linna otsus ettevõtmist toetada sündis kiirelt: “Keila linn toetas ettevõtmist seetõttu, et soovib toitu päästa äraviskamisest.”

Toiduringluskapi ehitusele panid õla alla kohalikku elu edendavad ettevõtted Glamox, ENSTO, Alexela, Sunly City ning Keila linnavalitsus.  Toidukapp asub Keilas, Haapsalu mnt 10, Keila Baptistikoguduse kõrval.

Päikesepaneelidega toiduringluskapi paigaldas Lääne-Harju kogukondlik algatus Roheline Vald, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud projekte. Kapi ehituse teostas SolNavitas. Päikesepaneelidega toiduringluskapid asuvad veel Laulasmaal, Paldiskis, Vasalemmas ning Raplas.

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.  ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.

PRESSITEADE Eesti kogemus ärgitab rohepöördele

30.06-4.07 toimus Kreekas Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide omavalitsuste esindajate ning vabatahtlike kohtumine, mille raames asutakse tegema koostööd kodanikuühiskonna arendamisel. Kohtumine toimus EL-i vabatahtlike kodanikuühenduste arendamise projekti DEVICE ( Developing European Volunteers International Civic Engagement) kaudu, mille partnerriigid on Kreeka, Itaalia, Malta, Serbia, Küpros ning Eesti. Lisaks osalesid delegaadid Bulgaariast, Albaaniast ja Põhja-Makedooniast.

Projekti avaüritusel esitles Eestit esindanud Lääne-Harju kodanikualgatuse Roheline Vald esindaja Kairi Niinepuu-Mark vabatahtlike panusena väljatöötatud ja teostatud roheprojekte, mis leidsid partnerriikide poolt elavat vastukaja.

“Kuigi EL-i Roheline Kokkulepe seab riikidele elukeskkonna jätkusuutlikumaks muutmisel kõrged eesmärgid, ei ole Kesk-ja Lõuna-Euroopas tunda selle poole teadlikku ja kiiret liikumist,” hindas Kairi Niinepuu-Mark. “Vestlustest võib teha järelduse, et palju on teha tööd omavalitsuste ja elanike teadlikkuse tõstmisel. Ühekordse plasti massiline kasutamine, pandipakendi süsteemi, kompostimise puudumine, massiline niitmine on vaid mõned märksõnad,” loetles Niinepuu-Mark

Eestis teostatud projektidest leidsid enim vastukaja päikesepaneelidel toimivad toiduringluskapid, kiirkompostrid, laste rohelaager ning tiheda koostöö saavutamine omavalitsuse ja kogukonna vahel.

Malta omavalitsuspiirkonna Naxxar esindaja Paul Gatt hindas, et Eesti kogemusest on palju õppida. “Malta peaks kompostima, sest meie mullad ei ole rikkad,” nentis Gatt. “Meil ei ole täna veel võimalusi, et jäätmeid ümbertöödelda, materjalid lähevad riigist välja. Oleme siiski tasapisi liikumas rohelisema mõtteviisi poole. Näiteks keelustatakse Maltas peagi ühekordsete nõude müük ning kasutamine, kuid valdkondi, mida on vaja jätkusuutlikumaks muuta on veel väga palju. Soovime teha Eesti rohevalla tiimiga koostööd, ” rääkis Paul Gatt.

Projekti avakohtumine keskendus sellistele teemadele nagu vabatahtliku tegevuse roll ja uuenduslikud kodanikuosaluse vahendid, et ületada lõhe institutsioonide ja kodanike vahel ELi tasandil, edendada kodanike aktiveerimist ja poliitika kujundamise protsessi mõistmist, vastandada passiivsust ja arusaamatust EL-i suhtes. Osalevate riikide delegaadid saavad alt-üles ja demokraatliku lähenemise kaudu arutada Euroopas aktuaalsete teemade üle. Pakutakse ruum ideede, vaatenurkade ja seisukohtade vahetamiseks, et edendada kodanike vahetut arusaamist Euroopa Liidust. Eelkõige on prioriteetideks kohalike kogukondade vabatahtlike volitamine vahendite loomisel, toetusstrateegiad ja piiriülene koostöö, euroskeptitsismi vastandamine kvaliteetse kodanikuosaluse kaudu, haridus. ELi poliitika kujundamise protsessid, vabatahtliku tegevuse rolli tunnustamise edendamine kriisi ajal ja ELi tegevuses.

Eesti esindaja lähetas kohtumisele projektipartner Lääne-Harju Koostöökogu. 

Projekt DEVICE on rahastatud EL-i kodanikuühiskonna programmi 2014-2020 poolt. 

Pressiteate koostaja:

Kairi Niinepuu-Mark

+3725169174

Pressi kontaktid: 

Kaire Luuk

LHKK rahvusvaheliste koostööprojektide koordinaator

kaire@vomentaga.ee
+372 5665 8865

Kairi Niinepuu-Mark

Kogukondlik algatus Roheline vald

tere@rohevald.ee

+3725169174

rohevald.ee

Rohevalla kogemus läheb Slovakkiasse esitlusele

16.05 ja 17.05 esitlesime külalistele Itaaliast, Tšehhist, Soomest, Slovakkiast rohevalla ideid ja projekte. Külalised on Eestis rahvusvahelise projekti „Uued algatused ja kohalikud koostööprojektid“ raames, partneriks Lääne-Harju Koostöökogu. Esitlesime rohelise valla ideid, väljundeid, roheteemade väljatöötamise ja juurutamise ning omavalitsuse, kogukonna ja ettevõtljate koostöö kogemust.

Idee, et roheprojektid võiksid skaleeruda nii Eestis ja ka mujale Euroopasse on teostumas, sest sain sealsamas kutse tulla Slovakkiasse omavalitsusjuhtidele rohelise valla kogemusi jagama.

Niisamuti huvitusid järgmisest ettekandest kaaskondlastele ka soomlased. Tšehhi oli huvitatud toiduringluskappidest ja kompostritest. Jah, toiduringlustiim ehitab ka neile, kui on soovi.

Rohevald Märjamaa volikogus

17.05 oli Rohelise valla idee algataja Kairi Niinepuu-Mark kutsutus Märjamaa valla volikogu istungile, kus tehti ettekanne rohelise valla väljunditest, roheteemade väljatöötamise ja juurutamise ning omavalitsuse, kogukonna ja ettevõtljate koostöö kogemusest. Kairi on valinud läbi KÜSK-i oma mentoriks Rapla 2021 Aasta teo tegija ja Raplamaa Aasta ema tiitliga pärjatu. Tagasiside volikogult oli mõnusalt muhe ning positiivne ja hoiame pöidlaid, et kohalike aktivistide ja omavalitsuse koostöös saab roheliikumine hoo sisse. Kutsu mind ka oma omavalitsuse istungile

Lääne-Harju kogukonnad koonduvad nutikaks toidujagamiseks

Pressiteade

5. aprillil paigaldati Vasalemma päikesepaneelidega varustatud toidujagamise kapp, mis on kolmas omataoline Lääne-Harju vallas. Tegu on hübriidkapiga, mis võimaldab jahekapil saada jahutuseks vajalik energia ka päikesepaneelidest. Toidujagamise kappide idee algataja ning teostaja on kogukondlik algatus Roheline Vald, mis töötab välja ning viib ellu keskkonnasäästlikke algatusi Lääne-Harju vallas.

Taastuvenergial toimivad hübriidkapid on juba paigaldatud Laulasmaale ning Paldiskisse. Kapi prototüüp, mis valideeris ideed kogukonnas, on toidujagamise keskusena kasutusel Leholas.

“Toidu raiskamise vältimine on täna aktuaalseim teema kui kunagi varem. Seda nii keskkonna säästu kui ka toiduainete järjepideva kallinemise kontekstis,” märgib rohelise valla idee algataja Kairi Niinepuu-Mark. “Toidujagamise kapp on kõige kiirem ja soodsam viis, kuidas ülejäävat toitu jagada koheselt sealsamas kogukonnas ilma täiendavate logistiliste kulutusteta.” Järjekordse kapi asukohaks valiti Vasalemma just seetõttu, et kohalikult koolilt tuli initsiatiiv aegajalt ülejäävat toitu kogukonnale jagada. “Haridusasutuse huvi ülejäävat toitu ringlema panna viib keskkonnasäästliku mõtteviisi ka lasteni ja nende peredeni kogukonda kaasaval moel,” rääkis Niinepuu-Mark

Rohevalla tiim arendas tehniliselt jätkusuutliku toiduringluskapi – jahekapi tööshoidmiseks kasutatakse taastuvenergiat, mille tagavad toidukapi katusel paiknevad päikesepaneelid. Toidukapid on ehitatud ilmastikukindlalt, neid on kerge puhastada ning jahekapp tagab vajaliku temperatuuri seda nõudvatele toiduainetele. Sellise lahendusega soovitakse inspireerida ka teisi kogukondi oma piirkondades toiduringlust korraldama ning toidu tootjatele ja käitlejatele kinnitada, et kogukondlik toidu jagamine saab olla hügieeninõuetele vastav ja organiseeritud protsess.

Kapi ehituse teostas Sol Navitas, kelle väljakutseteks olid toidukapi kasutajamugavus, ilmastikukindlus ning päikesepaneelidel toimimine. Kapi disainlahenduse väljatöötamisel oli projektitiimi eesmärgiks saavutada futuristlik ilme innovatsiooni rõhutamiseks ning sobivus avalikku ruumi.

Toidujagamise kappide ehitust toetasid energiaettevõtte Alexela, taastuvenergia parke haldav ning rajav Sunly City, tööstusmasinate tootja Sol Navitas  ning Lääne-Harju vallavalitsus. 

„Keskkonna- ja kogukonnaprojektid on meile Alexelas kahtlemata väga südamelähedased. Ka meie brändi tugevuse kasvu veab eristumine keskkonnasõbralikkuse aspektides. Selge on see, et kogukondades peitub jõud ja vaid ühiselt panustades on võimalik saavutada kestvamaid tulemusi. Kogukondade hea käekäik nii praegu kui ka tulevikus on iga inimese ja ettevõtte ühine vastutus,“ sõnas AS Alexela tegevjuht Aivo Adamson ja soovis kõigile aktiivset tegutsemist toiduraiskamise vähendamise nimel.

“Toidujagamiskappe võib julgelt nimetada möödunud aasta rohevalla teoks. Meie uuenduslikud toidujagamiskapid on kogunud kuulsust kaugemalgi ning nii ongi ka teised piirkonnad huvi üles näidanud. Aitame toidujagamissüsteemi laienemisele omalt poolt igati kaasa – meie vallas reaalse toetamisega ning väljaspool nõustamise ja julgustamisega,” märkis Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.

Vasalemma toidukapi avamine.Foto: Kerli Lambing