Autor: Kairi Niinepuu-Mark

rohevald, toiduringlus rohevald

Haapsalus avati Läänemaa esimene toiduringluskapp

Pressiteade

17.05.2023

Täna, 17. mail avati Haapsalus esimene päikeseenergial toimiv toiduringluskapp Läänemaal. Kogukonna, linnavalitsuse ning ettevõtete koostöös ellukutsutud toidukapp on mugav ja kiire võimalus, kuidas leibkonnad ning toidukäitlejad saavad suunata tarbijani kohest realiseerimist vajavad toiduained.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles näeb toiduringluskapis lihtsa talupojamõistuse väljundit: “Toitu tuleb süüa, toitu ei tohi raisata!”

Madala ökoloogilise jalajäljega lokaalne toidujagamine on järjest levinum trend. Lisaks toiduraiskamise vähendamisele võimendavad toidukapid kohalikku kogukonnatunnet, säästva mõtteviisi juurdumist ning sillutavad teed ka teistele ring- ja jagamismajandussüsteemidele.

“Olen äärmiselt rõõmus, et saime Haapsalus avatud Läänemaa esimese toiduringluskapi. Sellised algatused on olulised sammud jätkusuutliku ja teadliku tarbimise suunas. Toiduraiskamine on murettekitav probleem meie ühiskonnas ning toiduringluskapid on suurepärased vahendid selle vähendamiseks. Koostöö kohaliku kogukonna, linnavalitsuse ja ettevõtetega näitab meie kõikide ühishuvi ja pühendumust säästvale tulevikule. Loodan, et see algatus inspireerib jätkuvalt teisigi linnu ja piirkondi järgima meie eeskuju ning looma veelgi rohkem toiduringluskappe üle Eesti,” sõnas kapi avamisel energiaettevõtte Alexela tegevjuht Aivo Adamson.

Taastuvenergia tootja Sunly kogukonnasuhete juht Tuuliki Kasonen tähtsustas avamiskõnes kogukonnagruppide vahelise sünergia tekkimist. „Toiduringluskapp on sellise koostöö väga hea näide ning loomulikult tulime siin appi sellega, mida kõige paremini oskame – päikeseenergia tootmisega,“ sõnas Kasonen.

Haapsalu toiduringluse üks eestvedajatest, vabatahtlik toidupäästja Anu Aljaste märkis, et innovaatiline toidukapp võiks tema hinnangul kogukonda ja toidukäitlejaid motiveerida toiduraiskamist vältima. Aljaste kutsus kogukonda üles omavahel ülejäävat söögikõlbulikku toitu jagama, samuti oodatakse panustama poode, söögikohti, kohvikuid ja haridusasutusi.

Haapsalu toiduringluskapi ehitust toetasid Haapsalu linnavalitsus, energiaettevõte Alexela, taastuvenergia lahendusi pakkuv Sunly City, Haapsalu Uksetehas, Rannarootsi Muuseumi kaudu Rootsi kogudus Brödet ning kohalike elanike annetused.

Toiduringluskapi töötas välja ja paigaldas kogukondlik algatus Roheline Vald, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud algatusi. 

Taastuvenergial töötavad toiduringluskapid asuvad lisaks Haapsalule veel Laulasmaal, Paldiskis, Vasalemmas, Raplas, Keilas, Põltsamaal ja  Põlvas. Loodud on kohalikku kappi haldav MTÜ-de võrgustik.

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab söömiskõlbulik kuid raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.  ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.

Pressiteate koostaja:

Kairi Niinepuu-Mark, kogukondlikust algatusest Roheline Vald MTÜ

1. (Foto: Kairi Niinepuu-Mark) Tuuliki Kasonen, Sunly City kogukonnasuhete juht

2. (Foto: Malle-Liisa Raigla) Haapsalu toiduringluskapi avamine

3. (Foto: Malle-Liisa Raigla) Alexela tegevjuht Aivo Adamson kutsub üles kogukondi väärtustama toitu ja ülejäävat kogukonnas jagama.

rohevald

Põlvas avati esimene kogukondlik toiduringluskapp

Pressiteade, 28.02. 2023

28. veebruaril avati Põlvas kogukondlik päikesepaneelidel töötav toiduringluskapp. Toidukapi eesmärk on juurutada jätkusuutliku tarbimise ideed kogukonnas ning see on suunatud kõigile elanikele ja toidukäitlejatele. Päikesepaneelidel töötav toidujagamise kapp kutsuti ellu kogukonna, vallavalitsuse ning kohalike ettevõtjate koostöös.

Toiduringluskapi abil antakse Põlvamaa elanikele ja toidukäitlejatele kiire ja mugav võimalus ülejääva toidu turvaliseks ümberjaotamiseks. Kapis töötav jahekapp võimaldab panna ringlema ka toiduaineid, mis vajavad säilimiseks eritemperatuuri. Energia säästmiseks kasutab jahekapp päikeselistel ilmadel taastuvenergiat. Kappi toodud toiduainete info postitatakse sotsiaalmeedia gruppi “Toiduringlus Põlvas ja Põlvamaal”. 

Põlva toiduringluskapi ehituse üks toetajatest, heategevusorganisatsiooni LC Põlva Gloria Lionsklubi esindaja Kristiina Hioväinu sõnul toetati Põlva toidukapi ehitust, et luua platvorm, mis jääks igapäevaselt toimima ja kogukonda teenima. “Püstitatud väga viisakas toidukapp annab loodetavasti julguse kõikidele kapis leiduvat tarbida, sest päästetud toit täidab kellegi kõhu ja aitab maailmas toimuvat ületootmist ehk veidi vähendada,” rääkis Hioväin.

Kapi puhtuse ja kasutamise reeglitele vastavuse eest kannavad hoolt kapi haldaja MTÜ Põlvamaa Tsõõrimajandus poolt koordineeritud vabatahtlikud.

Põlva vallavanem Martti Rõigase sõnul toetas vald igati kogukonna initsiatiivi tuua toiduringluskapp ka Põlvasse. Rõigase hinnangul räägitakse palju rohepöördest ja selle all peetakse silmas suuri ettevõtmisi. “Kogukonnad saavad rohepööret alustada juurtasandil, näiteks toiduringlusest. Peame olema säästlikud tarbimises ning mitte viskama kallist ressurssi lihtsalt minema. Kui kellelgi on toitu üle, siis on alati sellele olemas ka tarbija,” rääkis Rõigas.

Toiduringluskapi ehitusele panid õla alla kohaliku elu edendajad LC Põlva Gloria Lionsklubi, Põlva vald, eestimaine energiaettevõte Alexela, taastuvenergiatootja Sunly City, toiduainesektori esindaja Tere AS, puitehitiste tootja OÜ Kagukodu ja taastuvenergia lahenduste pakkuja Sol Navitas. 

Päikesepaneelidega toiduringluskapid on välja töötatud ning paigaldatud kogukondliku algatuse Roheline Vald poolt, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud projekte. Päikesepaneelidega toiduringluskapid asuvad veel Laulasmaal, Paldiskis, Vasalemmas, Keilas, Raplas ja Põltsamaal.

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab söömiskõlbulik kuid raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.  

ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.

Pressi kontakt: Martti Rõigas, martti.roigas@polva.ee 

Pressiteate koostaja: Kairi Niinepuu-Mark, Roheline Vald MTÜ tere@rohevald.ee 5169174

Fotod: Sander Silm

Rapla toiduringluskapp roheline vald rohevald

Toiduringluskapid nomineeriti aasta keskkonnateo kandidaadiks

Kogukondliku algatuse MTÜ Roheline Vald väljatöötatud taastuvenergial töötavad kogukondlikud toiduringluskapid on nomineeritud “Aasta keskkonnategu” konkursile, oleme 8 finalisti seas. Hetkel on töötamas 6 toiduringluskappi, piirkondi, kuhu seda soovitakse ning töö kogukonnaga käib on enam kui 13 ning see arv suureneb pidevalt. 

Tänu partnerite toele on toiduringluskapid Lääne-Harjus 4. piirkonnas , Raplas ning Keilas.

Hetkel on toimumas ka „Aasta keskkonnategu“ konkursi rahva lemmiku valimine. Hääletada saab keskkonnatunnustuste kodulehel, kus hääletamiseks tuleb end isikustada ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu, mis tagab ausad hääletustulemused. Hääletus kestab 13. novembrini https://keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnategu/kandidaadid

Lisaks toiduringluskappidele on võistlustules
Haugimaimude asustamine – MTÜ Saaremaa Kalavaru
Keskkonnakuu korraldamine – Piret Mäestu
Kogukondlikud toiduringluskapid – MTÜ Roheline vald
Konnade päästmine rände ajal – Robert Sild ja konnapäästjate tiim
Keskkonnaprogramm REUSE ME – Tilk!/Green Valley Ventures OÜ
Vanade majade ja mööbli taastamine – Aina Lee ja Türi kogukonnaselts
Mati Sepp – looduskaitse ja metsanduse ekspert
Keskkonnasõbralikud kogumismajad – MTÜ Uuskasutuskeskus

Konkursiga juhitakse tähelepanu ja tunnustatakse neid inimesi, ettevõtteid või organisatsioone, kes on oma tegevusega suurendanud keskkonnateadlikkust või avaldanud positiivset mõju keskkonnale. 

Konkursi võitja saab auhinnaks 5000 eurot, mille rohetiim on otsustanud paigutada jätkuvatele tegevustele toidukao vähendamiseks, kui selline auhind meile peaks osaks saama.

 Aasta keskkonnateo konkurssi korraldab Keskkonnaministeerium.

Slovakkia_Eesti koostöö rohevald

PRESSITEADE Eesti ja Slovakkia piirkonnad inspireerivad üksteist rohepöördele.

Selle aasta kevadel külastasid Lääne-Harju valda Slovakkia omavalitsuspiirkonna Spissky Hrhov eestvedajad, mille käigus tutvuti kogukondlike rohevalla projektidega. 

2.-8.oktoobrini Slovakkiat külastanud Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi eestvedaja Kairi Niinepuu-Mark tõdes, et mitmed kevadel esitletud ideed on leidnud Spissky Hrhovis viljaka pinnase. Näiteks on ka sealne omavalitsus loobunud ühekordse plasti vältimise eesmärgil pudeliveest ning ühekordsetest suhkru- ja koorepakkidest. Ellu on kutsutud Slovakkia teistest piirkondadest erinev jäätmete kogumise süsteem, kus iga majapidamise jäätmekonteinerite tühjendamine registreeritakse QR koodi abil ning prügiveo tihedus on reguleeritud konteineri täitumise järgi.

“Saime Eestis rohkelt inspiratsiooni kohalike eestvedajate ideedest ja rohevalla projektidest”, märkis Spissky Hrhovi omavalitsusjuht Zuzana Kučerová. “Soovime ka oma piirkonna inimestele luua järjest jätkusuutlikumat elukeskkonda ja pakkuda mugavamaid teenuseid. Meie elanike arv kasvab kiires tempos ja see seab suuri väljakutseid, kuidas jätkusuutlikumalt tegutseda,” rääkis Kučerová.

Piirkonnas kogutakse liigiti rõivaid, õli, klaasi ning plastikut. Kohaliku elu võimendamiseks on Slovakkias levinud munitsipaalosalusega sotsiaalsed ettevõtted. Piirkonnas on mitmeid tootmis- ja toitlustusasutusi, mis pakuvad tööd kohalikele inimestele ning teenuseid ka teistele omavalitsustele. Kohalik puidu graveerimisteenuseid pakkuv ettevõte sai inspiratsiooni Tallinna Lennujaamas nähtud kuumaalustest, mille sarnased on tänasel päeval tootmises ja mida turustatakse suveniiripoodidele. Piirkonna tootjatele müügiväljundi loomiseks avati pood, kus valdav osa toiduained on müügil pakendita. Kui Lääne-Harjus rajati sel aastal Kloogale kogukondlik parvesaun, siis Spissky Hrhovi piirkond ehitas endale kogukondliku metsasauna, mis on elanike seas väga populaarne, hoolimata saunatraditsioonide puudumisest. Omavalitsus omandab kogukonnale teenuste ja ajaveetmise võimaluste pakkumiseks renoveerimist vajavaid hooneid, viimati osteti 17. sajandil ehitatud mõis.

Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi esindajale andis rohkelt inspiratsiooni kohaliku kooli jätkusuutlike põhimõtetega põimitud õppetegevus. Kool seob kestlikke põhimõtteid õppetöösse strateegiliselt, kõikide õppeainete juurde on integreeritud õueõpe ning praktilised tegevused. Õpilaste päralt on taimekasvatus – permaaed, kasvuhoone, arooniapõõsad ning kokkamiseks väliahi. Lapsed hoolitsevad taimede kompostimise ning tiigi korrashoiu eest. Loodusõppe raames õpitakse mesilaste eest hoolitsemist, õpilastel on kasutada kaitseriietus ja vajalikud tööriistad. Õpilasi motiveeritakse kasutama koolibussi asemel jalg- ja tõukerattaid. Teostamisel on päikesepaneelide paigaldamine kooli katusele ning vihmavee jaotussüsteem.

Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi eestvedaja kohtus omavalitsuste esindajatega ka Tokaj ning Košice piirkonnas kogemuste vahetamiseks ja koostöövõimaluste leidmiseks.

Lääne-Harju ja Spissky Hrhovi piirkondade esindajate külastused said teoks koostööprojekti NICOLE (New Initiatives and Co-operation for Local Economies) raames, mille partner Eestis on Lääne-Harju Koostöökogu. Selle projekti tulemusena saavad omavalitsused kogemusi ja näiteid, kuidas saada hakkama kliimamuutuste keskkonnas.

Pressiteate koostaja:

Kairi Niinepuu-Mark

kogukondlik algatus Roheline Vald

rohevald.ee

+3725169174

1. foto: vasakult Spissky Hrhovi omavalitsusjuht Zuzana Kučerová, Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi eestvedaja Kairi Niinepuu-Mark ja Spissky Hrhovi innovatsioonijuht  Andrea Hrehorčáková

2. Kogumiskonteinerid Spissky Hrhovis, foto: Kairi Niinepuu-Mark

3. Piirkonna tootjate valdavalt pakendivaba toodangut müüv kauplus, Spissky Hrhov. foto: Kairi Niinepuu-Mark

koostöö slovakkia ja rohevald
koostöö slovakkia ja rohevald
TOIDURINGLUSKAPP rohevald

PRESSITEADE Keilas avati taastuvenergial toimiv toiduringluskapp

11.augustil avati Keilas kogukondlik päikesepaneelidel töötav toiduringluskapp. Toidukapi eesmärk on juurutada jätkusuutliku tarbimise ideed kogukonnas ning see on suunatud kõigile elanikele. Päikesepaneelidel töötav toidujagamise kapp kutsuti ellu kogukonna, linnavalitsuse ning kohalike ettevõtjate koostöös.

“Meie eesmärk on eelkõige, et ülejääv toidukraam ei lõpetaks prügikastis, vaid jõuaks nendeni, kes selle toidu ära tarbivad,” rääkis Keila Ringmajanduse Seltsi eestvedaja ja toidukapi initsiaator Heldena Lindvere. Lindvere avaldas lootust, et toidukapp saab kogukonnale armsaks ning algatusega liituvad ka linna toidukäitlejad, kellele keskkonnasääst ning toidukao vähendamine on oluline.

Toiduringluskapp annab Keila elanikele ja toidukäitlejatele kiire ja mugava võimaluse toidu jagamiseks. Jahekappi saab panna ringlema ka toiduaineid, mis vajavad säilimiseks eritemperatuuri. Energia säästmiseks kasutab jahekapp päikeselistel ilmadel taastuvenergiat. Kappi toodud toiduainete info postitatakse sotsiaalmeedia gruppi “Keila toiduringlus”. Kapi puhtuse ja kasutamise reeglitele vastavuse eest kannavad hoolt seltsi poolt koordineeritud vabatahtlikud.

Keila abilinnapea Maret Lepiksaar märkis, et Keila linna otsus ettevõtmist toetada sündis kiirelt: “Keila linn toetas ettevõtmist seetõttu, et soovib toitu päästa äraviskamisest.”

Toiduringluskapi ehitusele panid õla alla kohalikku elu edendavad ettevõtted Glamox, ENSTO, Alexela, Sunly City ning Keila linnavalitsus.  Toidukapp asub Keilas, Haapsalu mnt 10, Keila Baptistikoguduse kõrval.

Päikesepaneelidega toiduringluskapi paigaldas Lääne-Harju kogukondlik algatus Roheline Vald, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud projekte. Kapi ehituse teostas SolNavitas. Päikesepaneelidega toiduringluskapid asuvad veel Laulasmaal, Paldiskis, Vasalemmas ning Raplas.

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.  ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.

Rapla toiduringluskapp roheline vald rohevald

PRESSITEADE Rapla vallas avati esimene toiduringluskapp 

27.07.2022

27.juulil avati Raplas valla esimene kogukondlik toiduringluskapp. Toidukapi eesmärk on võimendada jätkusuutliku tarbimise ideed ning see on suunatud kõigile elanikele. Päikesepaneelidel töötav toidujagamise kapp kutsuti ellu kogukonna, vallavalitsuse ning kohalike ettevõtjate koostöös.

“Selleks, et anda meie kogukonna poolt panus sellesse, et toit jõuaks sööjani, mitte prügikasti, soovisime teiste linnade eeskujul ka Raplas tööle panna toiduringluskapi,” rääkis Rapla OTT-i eestvedaja ning toidukapi initsiaator Anni Vahter. 

Toiduringluskapi abil loodetakse Rapla piirkonna elanikele ja toidukäitlejatele anda kiire ja mugav võimalus toidu jagamiseks.

Kappi toodud toiduainete info postitatakse sotsiaalmeedia gruppi “Rapla toiduringluskapp”. Kapi puhtuse ja kasutamise reeglitele vastavuse eest kannavad hoolt vabatahtlikud.

Rapla vallavanem Gert Villard usub, et Rapla kogukond ning vallavalitsus koostöös saavad jätkusuutlikuma elukeskkonna jaoks palju ära teha. “Rapla Vallavalitsus osaleb väga hea meelega projektides, mille eesmärk on avardada kogukonnaliikmete teadlikkust säästvast tarbimisest, keskkonnahoiust ja sealhulgas toidu väärindamisest ning ringmajanduse põhimõtetest, ” avaldas Villard. “Toidujagamise kapid on keskkonnasäästliku mõtteviisi osa, mille eesmärk on vähendada raisku mineva toidu hulka, aidates kaasa toidukordade planeerimise harjumuse juurutamisele leibkondades. Kindlasti kasvatab toiduringluskapi kasutamine ka kogukonnatunnet ning hoolimist oma valla teiste elanike suhtes, kuna nii saab ülejäävat toitu lihtsalt omavahel jagada.”

Toiduringluskapi ehitusele panid õla alla kohalikud ettevõtted Harviker, HEPA, Mivo Ehitus, Rapla Vallavalitsus ning Sunly City. Toidukapp asub Raplas, Tallinna mnt 46a.

Päikesepaneelidega toiduringluskapi paigaldas Lääne-Harju kogukondlik algatus Roheline Vald, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud projekte. Kapi ehituse teostas SolNavitas. Päikesepaneelidega toiduringluskapid asuvad veel Laulasmaal, Paldiskis ja Vasalemmas.

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk (punkt 12.3) on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.

rohevald

PRESSITEADE Eesti kogemus ärgitab rohepöördele

30.06-4.07 toimus Kreekas Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide omavalitsuste esindajate ning vabatahtlike kohtumine, mille raames asutakse tegema koostööd kodanikuühiskonna arendamisel. Kohtumine toimus EL-i vabatahtlike kodanikuühenduste arendamise projekti DEVICE ( Developing European Volunteers International Civic Engagement) kaudu, mille partnerriigid on Kreeka, Itaalia, Malta, Serbia, Küpros ning Eesti. Lisaks osalesid delegaadid Bulgaariast, Albaaniast ja Põhja-Makedooniast.

Projekti avaüritusel esitles Eestit esindanud Lääne-Harju kodanikualgatuse Roheline Vald esindaja Kairi Niinepuu-Mark vabatahtlike panusena väljatöötatud ja teostatud roheprojekte, mis leidsid partnerriikide poolt elavat vastukaja.

“Kuigi EL-i Roheline Kokkulepe seab riikidele elukeskkonna jätkusuutlikumaks muutmisel kõrged eesmärgid, ei ole Kesk-ja Lõuna-Euroopas tunda selle poole teadlikku ja kiiret liikumist,” hindas Kairi Niinepuu-Mark. “Vestlustest võib teha järelduse, et palju on teha tööd omavalitsuste ja elanike teadlikkuse tõstmisel. Ühekordse plasti massiline kasutamine, pandipakendi süsteemi, kompostimise puudumine, massiline niitmine on vaid mõned märksõnad,” loetles Niinepuu-Mark

Eestis teostatud projektidest leidsid enim vastukaja päikesepaneelidel toimivad toiduringluskapid, kiirkompostrid, laste rohelaager ning tiheda koostöö saavutamine omavalitsuse ja kogukonna vahel.

Malta omavalitsuspiirkonna Naxxar esindaja Paul Gatt hindas, et Eesti kogemusest on palju õppida. “Malta peaks kompostima, sest meie mullad ei ole rikkad,” nentis Gatt. “Meil ei ole täna veel võimalusi, et jäätmeid ümbertöödelda, materjalid lähevad riigist välja. Oleme siiski tasapisi liikumas rohelisema mõtteviisi poole. Näiteks keelustatakse Maltas peagi ühekordsete nõude müük ning kasutamine, kuid valdkondi, mida on vaja jätkusuutlikumaks muuta on veel väga palju. Soovime teha Eesti rohevalla tiimiga koostööd, ” rääkis Paul Gatt.

Projekti avakohtumine keskendus sellistele teemadele nagu vabatahtliku tegevuse roll ja uuenduslikud kodanikuosaluse vahendid, et ületada lõhe institutsioonide ja kodanike vahel ELi tasandil, edendada kodanike aktiveerimist ja poliitika kujundamise protsessi mõistmist, vastandada passiivsust ja arusaamatust EL-i suhtes. Osalevate riikide delegaadid saavad alt-üles ja demokraatliku lähenemise kaudu arutada Euroopas aktuaalsete teemade üle. Pakutakse ruum ideede, vaatenurkade ja seisukohtade vahetamiseks, et edendada kodanike vahetut arusaamist Euroopa Liidust. Eelkõige on prioriteetideks kohalike kogukondade vabatahtlike volitamine vahendite loomisel, toetusstrateegiad ja piiriülene koostöö, euroskeptitsismi vastandamine kvaliteetse kodanikuosaluse kaudu, haridus. ELi poliitika kujundamise protsessid, vabatahtliku tegevuse rolli tunnustamise edendamine kriisi ajal ja ELi tegevuses.

Eesti esindaja lähetas kohtumisele projektipartner Lääne-Harju Koostöökogu. 

Projekt DEVICE on rahastatud EL-i kodanikuühiskonna programmi 2014-2020 poolt. 

Pressiteate koostaja:

Kairi Niinepuu-Mark

+3725169174

Pressi kontaktid: 

Kaire Luuk

LHKK rahvusvaheliste koostööprojektide koordinaator

kaire@vomentaga.ee
+372 5665 8865

Kairi Niinepuu-Mark

Kogukondlik algatus Roheline vald

tere@rohevald.ee

+3725169174

rohevald.ee

roheline vald Kreekas rohevald

Rohevalla kogemus läheb Slovakkiasse esitlusele

16.05 ja 17.05 esitlesime külalistele Itaaliast, Tšehhist, Soomest, Slovakkiast rohevalla ideid ja projekte. Külalised on Eestis rahvusvahelise projekti „Uued algatused ja kohalikud koostööprojektid“ raames, partneriks Lääne-Harju Koostöökogu. Esitlesime rohelise valla ideid, väljundeid, roheteemade väljatöötamise ja juurutamise ning omavalitsuse, kogukonna ja ettevõtljate koostöö kogemust.

Idee, et roheprojektid võiksid skaleeruda nii Eestis ja ka mujale Euroopasse on teostumas, sest sain sealsamas kutse tulla Slovakkiasse omavalitsusjuhtidele rohelise valla kogemusi jagama.

Niisamuti huvitusid järgmisest ettekandest kaaskondlastele ka soomlased. Tšehhi oli huvitatud toiduringluskappidest ja kompostritest. Jah, toiduringlustiim ehitab ka neile, kui on soovi.

Võib olla pilt järgmisest: 5 inimest, inimesed seisavad ja vabas õhus
Külalised uudistasid Laulasmaa toiduringluskappi, aidates seda ka täita.
Võib olla pilt järgmisest: 6 inimest, inimesed istuvad, inimesed seisavad ja siseruumides
Rohevalla projektide esitlus Padise kloostri valitsejamajas