PRESSITEADE
13.05.20
Kriisijärgse ühiskonna konkurentsivõime peitub tänases rohepöördes.
Kogukondliku algatuse “Roheline Vald” eestvedamisel toimus 5. mail seminar, mis keskendus energiatõhususe saavutamisele ning taastuvenergiaga seotud võimalustele.
Seminaril astusid üles valdkonna arvamusliidrid: Taastuvenergia Koja juht Mihkel Annus, Päikeseenergia Assotsiatsiooni juht Andres Meesak, Team Paldiski esindaja Peep Siitam, TTÜ hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski, energiatootmisettevõte Sunly esindaja Holger Kroon ning Janika Laht Keskkonnaministeeriumist. Seminar oli esimene seminaride sarjast “Targa valiku praktikum”. Seminari korraldasid Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ, Lääne-Harju vallavalitsus ning MTÜ Meie Paldiski.
Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat toonitas seminari avakõnes, et keskkonnaga hoolimatu ringikäimine ei ole enam jätkusuutlik. “Inimtegevuse mõju looduskeskkonnale pöördub meile bumerangina tagasi ja me peame selleks valmis olema. Loodan, et rohepüüdlused on järjest vähem sõnakõlks ja järjest enam meie igapäevaelu osa.” hindas Saat.
Euroopa rõhub kohesele rohetehnoloogiate kasutuselevõtule.
Emissioonide lõhe raportist (Emissions Gap Report, ÜRO) järeldub, et täna võetud kohustused ning seni astutud sammud ei ole veel kooskõlas eesmärgiga ohjata kliimasoojenemist 1,5 kraadi piires võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga. Oleme hetkel märksa kehvemal trendil, mistõttu heite vähendamisega tuleb tegeleda täna, mitte lükata seda homsesse. Eesti näitel pärineb ligikaudu 90% kasvuhoonegaaside emissioonist energeetikasektorist. “Taastuvenergia kasutuselevõtt energeetikasektoris annab suurima efekti kasvuhoonegaaside emissiooni pidurdamisel” märkis Taastuvenergia Koja juht Mihkel Annus. “Kui veel 10 aastat tagasi oli päikeseenergia üks kallimaid elektri tootmise viise, siis tehnoloogia arendamise tulemusel on see tänasel päeval koos tuuleenergiaga enamikes maailma riikides kõige soodsam energiaallikas,” märkis Annus.
“Tendents tahkete fossiilkütuste vähendamisele on väga selgesõnaliselt väljaöeldud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi tasemel, kus rõhutatakse, et kriisist välja tulemisel peame koheselt võtma fookuse rohetehnoloogiate, sh taastuvenergia kasutuselevõtule. Õige hetk energiapöördeks on just täna,” märgib Annus.
Seminaril toonitati, et on oluline luua soodne keskkond investeeringuteks taastuvenergiasse. Kui kasutame ressursse säästlikumalt, siis on lihtsam tagada nõudluse piir taastuvenergiaallikatele. “Tänases olukorras peame rõhutama, et rohepööre on ainuvõimalik tee kuhu edasi minna,” rõhutas Annus.
Naftaajastu pöördumatu lõpp ja kogukondliku mõju suurenemine.
Paldiskisse plaanitava pumphüdroakumulatsioonijaama projektijuht, Team Paldiski esindaja Peep Siitam rõhutas, et oleme tunnistajaks inimühiskonna olulisele muutusele, naftaajastu pöördumatule lõpule ning see ei ole tingitud nafta otsalõppemisest vaid sellese uskujaid on aina vähem, investeerimine on järjest keerulisem, ning selle hind on investeerimiseks liiga madal.
“Mida kiiremini suuname oma fookuse taastuvenergiatele seda konkurentsivõimelisem on Eesti ühiskond,” nentis Siitam. Siitam hindab, et kohalik initsiatiiv on rohepöördes oluline ning omavalitsus peab olemasolevas maksusüsteemis omama suuremat rolli kui seni. Oluline on hinnata ettevõtete ja eraisikute motivatsiooni taastuvenergiate kasutuselevõtu osas. “Riigi eeskuju energiaküsimustes on tähtis. Ei saa loota, et eraisikud investeerivad taastuvenergiatesse kui riik suunab tähelepanu mujale,” rääkis Siitam. “Energiapöörde esilekutsumiseks ei ole vaja palju teha ei elektritootmises ja jaotamises, soojusmajanduses, jäätmemajanduses ega metsanduses. Keerulisemad väljakutsed on tööstuses, transpordis ja põllumajanduses”.
Andres Meesak tõi välja, et täna on trend maa hübriidkasutusele, kus maa on kasutusel lisaks aiamaadele või karjamaadele ka päikeseelektrijaamana. Kohaliku omavalitsuse eestvõttel peab tekkima diskussioon, kuidas omavalitsus saab toetada kogukondlike päikeseelektrijaamade teket. “Asula servades või ühiskondlikel hoonetel tuleks leida võimalus rajada kogukondlik päikeseelektrijaam, et kogu kogukond saaks elektrist kasu”, toonitas Meesak. Lääne-Harju abivallavanema Erki Rubeni hinnangul on omavalitsuse tasandil olulisim taastuvenergia ideoloogia omaksvõtt, seejärel kompetentside kaasamine, tegevuskavade loomine ja täideviimine. Keskkonnaministeeriumi esindaja Janika Laht-i sõnul on tulemas kohalikele omavalitsustele suunatud meede, mis aitab kaardistada kliimatemaatikaga seotud probleemid ja leida võimalikud lahendused.
Energiakogukondade koostöö eelduseks on seadusemuudatus.
Lääne-Harju valda, Pakri poolsaarele taastuvenergia tootmist planeeriva energiaettevõtte Sunly esindaja Holger Kroon tõi esile, et tarbijate vajaduste katmiseks on vajalik seadusemuudatus, mis lubaks energiakogukondadel teha koostööd. Kui tavatarbija maksab täna ligi 30% võrgutasudele, siis kohapealse tootmise tingimustes pole vaja teha investeeringuid võrgu arendamisele ning võimaldab osta energiat kohapeal. “Mida varem muudavad regulatsioonid tehnoloogia kasutuselevõtu lihtsaks, mugavaks ja mittepiiravaks, seda tõenäolisemalt jõuab tehnoloogia ette kliimakriisist”, toonitas Holger Kroon.
Tähelepanu tuleks koondada olemasoleva hoonefondi 0-energia saavutamisele
TTÜ teadlase, akadeemik Jarek Kurnitski sõnul on elektritarbimine pidevas tõusutrendis, eluhoonete osas on olnud trend stabiilne või väikses langustrendis tänu uutele majadele ja renoveerimisele. Olemasolev hoonefond on suurim Euroopa energeetiline ressurss ja seal oleks energiasäästu efekti kõige lihtsam saavutada. “Olemasolevast hoonefondist 75% ei ole energiatõhus, ligi pool olemasolevast hoonefondist tuleks rekonstrueerida”, rõhutas Kurnitski. On märgiline, et 2020. aasta eesmärke kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks ei saavutatud.
Päikeseenergia assotsiatsiooni juhi Andres Meesaku hinnangul on päikese- ja tuuleenergia globaalselt kõige soodsamad uued tehnoloogiad energia muundamiseks ühest viisist teise. 2020. aastal saadakse Eestis sisetarbimisest päikeseenergiast 3%. “Päikeseenergia on kõige demokraatlikum viis energiat toota – seda saab teha reaalselt igaüks,” märkis Meesak. “Tänu tehnoloogia arengule on võimalik väga väikestes tootmisüksustes toota turu tingimustel konkurentsivõimeliselt energiat enda tarbimiseks. Võrguäri mudel peab muutuma,” märkis Meesak. “Tänases kriisi olukorras tuleks teha fundamentaalseid otsuseid Eesti energiasüsteemis. Finantsinstrumendid, mida valitsus kavandab ühe turuosalise päästmiseks tuleks suunata energiapöördesse ja teha see jõuliselt ära nagu kunagi tegime digipöörde,” hindab Meesak.
“Taastuvenergeetiline Eesti on majanduslikult kõige tulusam,” hindab Siitam. “Mida rohkem on sellesse uskujaid seda enam on ka surve otsustajatele.”
Lääne-Harju abivallavanem Erki Ruben avaldas, et Lääne-Harju vallas võiks olla eesmärk toota nii palju energiat kui kohapeal tarbitakse ja ehk veidi enamgi.
Seminari ettekanded on järelvaadatavad siit: https://rohevald.ee/laane-harju-voimalused-energiapoordeks/
Kogukondlik algatus “Roheline Vald” on Lääne-Harjus ellu kutsutud selleks, et kohalikul tasandil luua ja järk-järgult ellu rakendada rohelisel mõtteviisil põhinev elu- ja töökeskkonna mudel. Algatuse jätkusuutlikest põhimõtetest lähtuvad eesmärgid on kooskõlas ka värske Euroopa Rohelise Kokkuleppega, kus teiste vajalike muudatuste seas tuuakse esile energiatõhususe prioriteet, mille eesmärgiks on taastuvatel energiaallikatel põhinev elektrienergiasektor.
Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda.
Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega.
Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
Kontakt:
Kairi Niinepuu-Mark,
Targa valiku praktikumi projektijuht
tere@rohevald.ee (+372 5169174)
