Uudised

Pärnumaa saab esimese kogukondliku toiduringluskapi

PRESSITEADE

4.08.2025

Kolmapäeval, 6. augustil kell 14:00 avatakse Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaa esimene kogukondlik toiduringluskapp. Päikesepaneelidega varustatud toidukapp on viieteistkümnes selletaoline Eestis. 

Põhja-Pärnumaa vallavolikogu esimees Ülle Vapper on kohaliku toiduringluse alustamise osas lootusrikas: „Toidukapi rajamise üle on kogukonnas arutletud juba pikka aega. On siiras rõõm, et see hea algatus nüüd ka tegelikkuseks saab. Toidukapp annab võimaluse väärtustada toitu, mida meil sageli üle jääb – selle asemel, et ära visata, saame nüüd toitu omavahel kiirelt jagada. Usun, et kui kogukond algatusse ühiselt panustab, saab sellest üks kaunis ja kestlik koostöövorm,“ ütleb Vapper. Vallavanem Madis Koit tähtsustab kogukonnatunde võimendamist: „See on igati tänuväärne ettevõtmine, mis tugevdab kogukonnatunnet, aitab peresid ning annab toidule, mis muidu võib jääda ttarbimata, uue võimaluse jõuda kellegi toidulauale. Just sellised algatused näitavad hoolivust ja ühtehoidmist meie vallas.“

Põhja-Pärnumaa valla toiduringluskapi ehitusele panid õla alla taastuvenergia tootja Sunly ning energiamüüja Elenger. Sunly tuuleprojektide juht Sander Lõuk põhjendab kogukonnaprojekti toetamist sellega, et toiduringluskapp ühildab ettevõtte kaks põhiväärtust: kogukond ja taastuvenergia. 

“Usume, et nii nagu toit peab olema kõigile kättesaadav, peab seda olema ka taastuvenergia. See projekt ühildab need kaks väärtust”. märgib Lõuk. 

Elengeri juhatuse liige Raul Kotov toob kogukonnaprojekti toetamisel esile ringmajanduse, jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse põimumise: “Iga soliidne ettevõte saab ja võiks panustada kogukonna heaolusse. Toiduringluskapi ehituse toetamine on Elengeri abikäsi neile, kel on keerulisem toime tulla ja samas ühildub ressursisäästliku mõtteviisi toetamine meie ettevõtte väärtustega,” sõnab Kotov.

Toidukapi haldamise võtab enda kanda kohalik rahvamaja. Toidukapp paigaldatakse Pärnu-Jaagupisse, aadressile Pärnu mnt 26.

Toiduringluskapi näol on tegu hübriidkapiga, mis võimaldab jahekapil saada jahutuseks vajalik energia ka päikesepaneelidest. Toidukappi saavad ülejäävat tarvitamiskõlblikku toitu tuua nii kauplused, kohvikud, haridusasutused kui leibkonnad. Toidukapp on avatud 24/7 ja toiduringlus on kõigile tasuta.

Toidukapi on väljatöötanud kogukondlik algatus Roheline Vald MTÜ, mis viib ellu kestliku arenguga seotud ideid. Toiduringluskapi kontseptsioon on soliidne, ilmastiku- ja kasutajakindel, avalikku ruumi stiilselt sobiv toidukapp, mis motiveerib toitu väärtustama kõiki kogukonna liikmeid. Toiduringluskapid aitavad kogukonnal vähendada toiduraiskamist, võimendada kogukonnatunnet ja juurutada säästvat mõtteviisi. 

• Eesti kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.

• 2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas.

• Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu.

• Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas.

Loode-Eesti parim kalatoit 2025 valmis pahatihti komposti visatavast kalast

Pressiteade

Laupäeval, 26. juulil toimus esmakordselt Loode-Eesti parima kalaroa valimine – kogukondlik ja maitsev mõõduvõtt. Võitjaks krooniti säinakotletid. Parima kalatoidu valimine toimus Paldiski päeva raames.
Säinakotletid jõudsid žürii ette juhuslikult. Nimelt toimus Paldiski päeval “Meri. Kala. Tuul” Klooga toiduringluskapi toidupäästmise töötuba, mille raames õpetati säinase kui klassikalise komposti visatava kala rookimist, fileerimist ning sellest erinevate toitude valmistamist. Töötoa läbiviija Siiri Kaldma avaldas, et tuttav rannakalur kaevas tänavu kevadel komposti enam kui 300 kilo värsket säinast. “Inimesed ei oska seda kala puhastada ning puuduvad teadmised, kuidas säinast valmistada,” tõi Kaldma välja põhjuse, miks kala pigem komposti kui toidulauale läheb. Kalamehed tegid varahommikul merel jõupingutusi, et hankida kokale vajalik kogus – suure soojaga on kala liikunud kaugemale merele

Töötoas said huvilised käed kalale külge panna ja praktilisi teadmisi omandada. Säinasest valmisid säinaäkis ja säinakotletid.

Korraldaja kutsel liikusid töötoas valminud kotletid žürii ette, kes hindas maitseelamust kalaroa konkursi parimaks. Hindamiskriteeriumid hõlmasid: maitset, väljapanekut, kohaliku tooraine kasutust, Loode-Eesti lugu.
Võidurooga saab maitsta 10. augustil Klooga kohvikutepäeval Metsaveere aiakohvikus.

Loode-Eesti parim kalaroog 2025 retsept:
700 gr säinafileed
2 sibulat
2 muna
6 viilu tahket saia
2 toorest kartulit
Küüslauku, tilli, soola, pipart.
Kõik ained ajada läbi hakklihamasina, maitsestada, vormida kotletid, paneerida riivsaias ja praadida.

Toidupäästmise ja säästmise nippe:

• ostes poest lõhet või forelli, siis ära osta fileed vaid eelista roogitud kala. Esiteks on see odavam, teiseks saad sellest vähemalt neli toidukorda:
• Lõika kala fileedeks. Fileede pea poolsest otstest saad imelisi steike mida praadida või küpsetada. Kui küpsetatud kala jääb alles, tee sellest kalasalatit.
• Sabapoolsed otsad soola: pane peale palju soola, pisut suhkrut, soovi korral värsket tilli ja sidrunimahla. Lase kalal soolduda 4-5 tundi ning pühi sool pealt ära. Viiluta ja naudi graavikala.
• Peast (eemalda lõpused!), selgroost ja uimedest keeda kalapuljong.
• Kalakotlettide sisse sobib kuivetunud sai
• Kalakotlettide ja -supi sisse sobivad ka kuivetunud ja riivitud aedviljad

Toidupäästmise töötuba toimus Roheline Vald MTÜ toiduringluskappide võrgustiku piirkondlikku tegevust toetava meetme Hasartmängumaksust sotsiaalvaldkonna projektide toetamine (RE.3.1.1) raames, mida rahastab Sotsiaalministeerium. Taastuvenergial töötavaid kogukondlikke toiduringluskappe on üle Eesti hetkel 14. piirkonnas. Toiduringluskapid aitavad kogukonnal vähendada toiduraiskamist, võimendada kogukonnatunnet ja juurutada säästvat mõtteviisi

Fotod: Katre Saar

1. Parima kalaroa valmistaja Siiri Kaldma

2. Säinakotletid

Infokiri. Sotsiaalministeeriumi strateegiline partnerlus

Roheline Vald MTÜ on Sotsiaalministeeriumi strateegiliseks partneriks toiduringluskappide piirkondliku toimimise tagamiseks Hasartmängumaksust sotsiaalvaldkonna projektide toetamine (RE.3.1.1) raames aastail 2024-2026. Kokku on rahastatav summa kolme aasta peale 150 000 eurot, mis jaguneb 8 piirkondliku toidukapi vahel.

💚 Roheline Vald MTÜ vabatahtlike tiim on väljatöötanud taastuvenergial toimiva toiduringluskapi koos selle toimimiseks ja kogukonna kaasamiseks vajaliku teabe ja knowhowga, pakkudes piirkondadele igakülgset tuge jätkusuutliku toimimise tagamiseks.
💚 Projekti eesmärgiks on vähendada toidukadu partnerina kaasatud toiduringluse piirkondades, suunates päästetud toidu kogukonda, sh abivajajatele koostöös kogukonna, toidukäitlejate ning omavalitsusega 8.-s piirkonnas üle Eesti läbi kogukondlike toiduringluskappide. Projekti abil on tõusnud abivajajate ja kogukonna teadlikkus ressursisäästlikkust tarbimisest ning loodud jätkusuutlik koostöövõrgustik.
💚 Esimesel aastal kaasas Roheline Vald MTÜ partneriteks toiduringluskappide piirkonnad Vasalemmast, Keilast, Raplast ja Põlvast. Tasustatud tegevused hõlmasid kohaliku MTÜ poolt kapi korrashoiu ja töösoleku tagamist, kohaliku toiduringluse korraldamist, kohalike partnerite kaasamist ja koostöö juurutamist, päästetava toiduga varustamist, sealhulgas fikseeritud ajal kapi täitmine enam abi vajavatele inimestele ning avalikkusele suunatud teavitustegevusi.
💚 Meetmerahasid väljastati eelnimetatud tegevuste teostamiseks esimesel aastal järgnevalt: Vasalemma 8007.47, Keila 4353.97, Rapla 5383.84, Põlva 11 388 eurot.
Kokku korraldati piirkondades 34 erinevat teavitustegevust.
💚 Teisel aastal kaasati partneriteks Haapsalu ja Klooga ning teisest kvartalist Padise piirkonnad. Koostöö ei jätkunud Keila piirkonnaga.
💚 Kokku on taastuvenergiaga töötavaid toidukappe üle Eesti 14, eelnimetatutest lisaks veel Laulasmaal, Peetris, Paldiskis, Leholas, Põltsamaal, Jõhvis ja Valgas.
💚 Kui soovid oma piirkonnas toidukapi tegevustele kaasa aidata või soovid oma piirkonda toidukappi, siis võta oma piirkonna eestvedajatega või meiega julgelt ühendust.
💚 tere@rohevald.ee
Foto: esimene piirkondade kontaktkohtumine projekti algul 2024. kevadel Laulasmaal.

Pressiteade: Arvamusfestival toob Paidesse toidupäästmise innovatsiooni

Arvamusfestival toob Paidesse toidupäästmise innovatsiooni

9.-10. augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil saab näha ja kasutada toidupäästmise innovatsiooni, kus ülejääv toit suunatakse päikesepaneelidel töötavasse toiduringluskappi.

Taastuvenergial töötav jahekapp hoiab toidu jahedas ning kappi saavad tuua toitu ja sealt seda võtta festivali toimumise ajal kõik toitlustajad ja külastajad.

Toiduringluskapp paigaldatakse pealava kõrval asuvale Taastuvenergia alale.

Taastuvenergial töötavaid toiduringluskappe on hetkel üle Eesti 12, Haapsalust Põlvani, kus on omavahel tihedalt infot vahetav ja toetav eestvedajate võrgustik. 

Toiduringluse võrgustik korraldab Märt Treieri modereerimisel arutelu “Millal toidust sai häbiasi?”. Arutelul visioneeritakse kogukonda, kus toitu ei raisata ja toiduringlus on normaalsus. Huvilisi oodatakse kaasa mõtlema ja arutama Digipõllu alale. Arutelu ja toidukapi tutvustamist toetab Sotsiaalministeerium, kelle strateegiliseks partneriks on toidukappide väljatöötaja ja võrgustiku arendaja Roheline Vald MTÜ.

Avalikku ruumi hästi sobituva, ilmastikukindla, kasutaja- ja keskkonnasõbraliku toidukapi saab endale soetada iga kogukond, kus leidub inimesi, kes soovivad oma elukohas toidu raiskamist vähendada. Uuri täpsemalt: https://rohevald.ee/toiduringlus/

Foto: Toidukapp Haapsalus

Foto: Erika Laubach

Roheline Vald MTÜ on starteegiliseks partneriks Sotsiaalministeeriumile

Roheline Vald MTÜ on Sotsiaalministeeriumi strateegiliseks partneriks toiduringluskappide piirkondliku toimimise tagamiseks Hasartmängumaksust sotsiaalvaldkonna projektide toetamine (RE.3.1.1) raames. Kokku on rahastatav summa kolme aasta peale 150 000 eurot, mis jaguneb 8 piirkondliku toidukapi vahel:

 Esimesel aastal on liitujateks Vasalemma toiduringlus, Keila toiduringlus, Rapla Toiduringlus ja Põlva ja Põlvamaa toidujagamine. Teisel aastal liituvad esialgse plaani kohaselt Lehola toiduringlus, Klooga toiduringlus ning Haapsalu toiduringlus. Kolmanda aasta liituja on veel otsustamisel.

 Tasustatud tegevused hõlmavad kohaliku MTÜ poolt kapi korrashoiu ja töösoleku tagamist, kohaliku toiduringluse korraldamist, kohalike partnerite kaasamist ja koostöö juurutamist, päästetava toiduga varustamist, sealhulgas fikseeritud ajal kapi täitmine, sealhulgas enam abi vajavatele inimestele ning teavitustegevusi. Projektil ei ole tasustatud projektijuhti, selle tegevusi koordineerib Roheline Vald MTÜ vabatahtlikult.
Kokku on taastuvenergiaga töötavaid kappe üle Eesti 12, eelnimetatutest lisaks veel Laulasmaa toiduringlus, Padise toiduringlus, Peetri toiduringlus ja PÕLTSAMAA TOIDURINGLUS.

Kui soovid oma piirkonnas toidukapi tegevustele kaasa aidata ja neid arendada võta oma piirkonna esindajatega julgelt ühendust.

Rae vallas avati esimene toidujagamiskapp

25. aprillil avati Peetris Aruheina lasteaia juures Rae valla esimene toiduringluskapp, mis on mõeldud kõigile elanikele ja ka toidukäitlejatele.

• Toit ja aiandus
• 1. mai 2024
• Foto: Rae vallas avatud toidukapp / Rohevald

Aruheina lasteaia direktor Kristiina Konsi sõnul osales lasteaed ringmajanduse arenguprogrammis ning otsustas selle raames paigaldada toiduringluskapi vähendamaks toidu raiskamist.

„Aruheina lasteaed on küll toiduringluskapi paigaldamise idee algataja ja protsessi eestvedaja, kuid toiduringlus saab toimida vaid ühtehoidvas ja hoolivas kogukonnas. Selle kapi idee palju suurem, kui ainult lasteaias üle jääva toidu päästmine – sinna saavad kõik viia oma kodus või mujal üle jäävat kvaliteetset toitu. Samuti sealt toitu kaasa võtta. Oluline on seejuures teadvustamine, et toiduringluskapp ei ole mõeldud ainult abivajajatele, vaid kõigile,“ sõnas ta.

Direktor usub, et kappi hakatakse kogukonna poolt aktiivselt kasutama. „Toidukapp õpetab ka lastele mõtteviisi, et toit on hinnaline ressurss, millega tuleb säästlikult ümber käia. Julgen arvata, et Aruheina lasteaia pered võtavad õhtuti hea meelega kaasa meie kokkade pühendumisega valmistatud toitu. Pakume lastele kvaliteetset ja tervislikku mahetoitu ning kasutame naturaalseid tooraineid,“ rääkis Kristiina Kons.

Ta lisas, et toiduringluskapi korrasoleku eest hakkab hoolt kandma ühelt poolt lasteaed, kuid teisalt saab olema suur roll ka sealse piirkonna vabatahtlikel, kes hoolivad toidukao vähendamisest ja keskkonnast. Kappi toodud toiduainete infot hakatakse postitatama Facebooki gruppi „Peetri toiduringlus“.

Toiduringluskapi projektiga algusest peale seotud olnud Rae abivallavanem Bärbel Salumäel on väga hea meel, et Aruheina Lasteaed selle projekti vedada võttis: „Juba aastaid tagasi alevikuvanemana oli mõte toiduringluskapid ka meie valda tuua, kuid kohalikele MTÜ-dele ja kogukonnale sellise vastutuse panemine ei pruugi alati tagada projekti järjepidevust, sest vabatahtlikkusest võib saada kohustus. Ringluskappide paigaldamine meie lasteasutuste juurde võimaldab aga siduda õppekavadega selle kasutamise ja hooldamise. Olen ääretult tänulik Aruheina lasteaia kollektiivile ja usun, et see ei jää meie vallas ainsaks selliseks algatuseks.“

Toiduringluskapp toimib päikeseenergial, mis tagab muuhulgas jahutuse kapis – nii on võimalik seal toitu hoiustada sõltumata ilmastikutingimustest. Toiduringluskapi on välja töötanud kogukondlik algatus Roheline Vald (www.rohevald.ee). Selle rajamist toetasid Alexela, Taastuvenergia, Rae Vallavalitsus ja EMP programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“.

Lääne-Harju vallas alustab tööd rekordarv toidukappe

Täna, 5. aprillil avati Lääne-Harju vallas rekordarv kogukondlikke toiduringluskappe. Uued kapid alustavad tööd Padisel, Kloogal ning Leholas. Lisaks teenindavad toidukapid valla kogukondi Paldiskis, Laulasmaal ja Vasalemmas.

Toiduringluskapi eesmärk on vähendada toiduraiskamist, võimaldades piirkonnas ülejääv toit suunata koheselt kogukonnale tarbimiseks. Toidukapp on suunatud kõigile elanikele ja kohalikele toidukäitlejatele ning see on alati avatud.

“Toiduringluskappidega riiklikku rekordit lüüa on kahtlemata hea tunne, sest see näitab, kui keskkonnateadlikud siinsed inimesed ja kogukonnad on. Just nende initsiatiiv ja agarus on üha laieneva toidukapivõrgustiku taga,” põhjendas toidukappide levikut valla küladesse ja alevikesse Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. “Seniste toidukappide kogemus näitab, et need on vägagi omaks võetud ning nende täitmine ja tühjendamine ei ole siin tabuteema. Lisaks reaalsele toiduraiskamise vähendamisele on kapid aidanud tõsta ka teadlikkust selles osas. Eriti positiivne on see, et kohalikud koolid on sellesse kaasatud – koolitoidu ülejäägid viiakse kappi järgmistele tarbimiseks, samuti käivad koolilapsed ise kapist toidupoolist võtmas.”

Madala ökoloogilise jalajäljega lokaalne toidujagamine on järjest levinum trend. Lisaks toiduraiskamise vähendamisele võimendavad toidukapid kohalikku kogukonnatunnet, säästva mõtteviisi juurdumist ning sillutavad teed ka teistele ring- ja jagamismajandussüsteemidele. 

Toiduringluskappide ellukutsumisele panid õla alla eestimaine energiaettevõte Alexela ja taastuvenergia ekspert Sunly. 

“Oleme võtnud eesmärgiks märgata ja vajadusel anda jõudu juurde Eesti kogukondade algatustele, mis aitavad muuta meie igapäevaelu jätkusuutlikumaks ja hoiavad meie inimesi ning keskkonda. Toiduringlus on väga oluline teema, mille puhul on erinevaid osapooli, logistilisi väljakutseid, ressursi ja kohati ka initsiatiivi puudust. Ometi aitab just toidu raiskamise vähendamine meie keskkonna negatiivset mõju vähendada. Meil on siiralt hea meel, et Rohevalla toiduringluskappide projekt on osutunud nii edukaks ning aidanud üle Eesti meie kõigi teadlikkust ringmajandusest kasvatada. Mida teadlikumad me oleme, seda kestlikumaid valikuid oskame teha ning seda õnnelikumad me hoitud keskkonnas oleme. Koostöös peitub jõud ja võimalus muuta maailma paremaks,” rõhutas kodumaise energiaettevõtte Alexela taristu valdkonnajuht Aivar Räim.

“Rohevallast alguse saanud toiduringluskapid on tänaseks jõudnud mitmele poole Eestis ning on ideaalne näide, kuidas rohujuuretasandi kogukonna algatus saab päriselt keskkonnale kingituse teha,” hindas Sunly kogukonnasuhete juht Tuuliki Kasonen. “Toidu raiskamise vähendamine on oluline samm säästva tuleviku suunas ning toiduringluskappide levik üle Eesti toob selle sõnumi veelgi lähemale igaühe igapäevaelule. Sunlyl on hea meel sellesse panustada,” märkis Kasonen.

Taastuvenergial töötavad toiduringluskapid asuvad lisaks Lääne-Harjule ka Raplas, Keilas, Põltsamaal, Põlvas ja Haapsalus. Loodud on üle-eestiline toiduringluskappide MTÜ-de võrgustik. Toidukapi igapäevaelu saab jälgida kohaliku piirkonna facebooki lehel. 

Toidukapid on väljatöötanud ja paigaldanud kogukondlik algatus Roheline Vald, mis arendab ja viib ellu kogukondadele suunatud kestliku mõtteviisiga seotud algatusi. 

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab söömiskõlbulik kuid raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.  ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.