Silt: kogukond

Slovakkia_Eesti koostöö rohevald

PRESSITEADE Eesti ja Slovakkia piirkonnad inspireerivad üksteist rohepöördele.

Selle aasta kevadel külastasid Lääne-Harju valda Slovakkia omavalitsuspiirkonna Spissky Hrhov eestvedajad, mille käigus tutvuti kogukondlike rohevalla projektidega. 

2.-8.oktoobrini Slovakkiat külastanud Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi eestvedaja Kairi Niinepuu-Mark tõdes, et mitmed kevadel esitletud ideed on leidnud Spissky Hrhovis viljaka pinnase. Näiteks on ka sealne omavalitsus loobunud ühekordse plasti vältimise eesmärgil pudeliveest ning ühekordsetest suhkru- ja koorepakkidest. Ellu on kutsutud Slovakkia teistest piirkondadest erinev jäätmete kogumise süsteem, kus iga majapidamise jäätmekonteinerite tühjendamine registreeritakse QR koodi abil ning prügiveo tihedus on reguleeritud konteineri täitumise järgi.

“Saime Eestis rohkelt inspiratsiooni kohalike eestvedajate ideedest ja rohevalla projektidest”, märkis Spissky Hrhovi omavalitsusjuht Zuzana Kučerová. “Soovime ka oma piirkonna inimestele luua järjest jätkusuutlikumat elukeskkonda ja pakkuda mugavamaid teenuseid. Meie elanike arv kasvab kiires tempos ja see seab suuri väljakutseid, kuidas jätkusuutlikumalt tegutseda,” rääkis Kučerová.

Piirkonnas kogutakse liigiti rõivaid, õli, klaasi ning plastikut. Kohaliku elu võimendamiseks on Slovakkias levinud munitsipaalosalusega sotsiaalsed ettevõtted. Piirkonnas on mitmeid tootmis- ja toitlustusasutusi, mis pakuvad tööd kohalikele inimestele ning teenuseid ka teistele omavalitsustele. Kohalik puidu graveerimisteenuseid pakkuv ettevõte sai inspiratsiooni Tallinna Lennujaamas nähtud kuumaalustest, mille sarnased on tänasel päeval tootmises ja mida turustatakse suveniiripoodidele. Piirkonna tootjatele müügiväljundi loomiseks avati pood, kus valdav osa toiduained on müügil pakendita. Kui Lääne-Harjus rajati sel aastal Kloogale kogukondlik parvesaun, siis Spissky Hrhovi piirkond ehitas endale kogukondliku metsasauna, mis on elanike seas väga populaarne, hoolimata saunatraditsioonide puudumisest. Omavalitsus omandab kogukonnale teenuste ja ajaveetmise võimaluste pakkumiseks renoveerimist vajavaid hooneid, viimati osteti 17. sajandil ehitatud mõis.

Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi esindajale andis rohkelt inspiratsiooni kohaliku kooli jätkusuutlike põhimõtetega põimitud õppetegevus. Kool seob kestlikke põhimõtteid õppetöösse strateegiliselt, kõikide õppeainete juurde on integreeritud õueõpe ning praktilised tegevused. Õpilaste päralt on taimekasvatus – permaaed, kasvuhoone, arooniapõõsad ning kokkamiseks väliahi. Lapsed hoolitsevad taimede kompostimise ning tiigi korrashoiu eest. Loodusõppe raames õpitakse mesilaste eest hoolitsemist, õpilastel on kasutada kaitseriietus ja vajalikud tööriistad. Õpilasi motiveeritakse kasutama koolibussi asemel jalg- ja tõukerattaid. Teostamisel on päikesepaneelide paigaldamine kooli katusele ning vihmavee jaotussüsteem.

Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi eestvedaja kohtus omavalitsuste esindajatega ka Tokaj ning Košice piirkonnas kogemuste vahetamiseks ja koostöövõimaluste leidmiseks.

Lääne-Harju ja Spissky Hrhovi piirkondade esindajate külastused said teoks koostööprojekti NICOLE (New Initiatives and Co-operation for Local Economies) raames, mille partner Eestis on Lääne-Harju Koostöökogu. Selle projekti tulemusena saavad omavalitsused kogemusi ja näiteid, kuidas saada hakkama kliimamuutuste keskkonnas.

Pressiteate koostaja:

Kairi Niinepuu-Mark

kogukondlik algatus Roheline Vald

rohevald.ee

+3725169174

1. foto: vasakult Spissky Hrhovi omavalitsusjuht Zuzana Kučerová, Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi eestvedaja Kairi Niinepuu-Mark ja Spissky Hrhovi innovatsioonijuht  Andrea Hrehorčáková

2. Kogumiskonteinerid Spissky Hrhovis, foto: Kairi Niinepuu-Mark

3. Piirkonna tootjate valdavalt pakendivaba toodangut müüv kauplus, Spissky Hrhov. foto: Kairi Niinepuu-Mark

koostöö slovakkia ja rohevald
koostöö slovakkia ja rohevald
Rapla toiduringluskapp roheline vald rohevald

PRESSITEADE Rapla vallas avati esimene toiduringluskapp 

27.07.2022

27.juulil avati Raplas valla esimene kogukondlik toiduringluskapp. Toidukapi eesmärk on võimendada jätkusuutliku tarbimise ideed ning see on suunatud kõigile elanikele. Päikesepaneelidel töötav toidujagamise kapp kutsuti ellu kogukonna, vallavalitsuse ning kohalike ettevõtjate koostöös.

“Selleks, et anda meie kogukonna poolt panus sellesse, et toit jõuaks sööjani, mitte prügikasti, soovisime teiste linnade eeskujul ka Raplas tööle panna toiduringluskapi,” rääkis Rapla OTT-i eestvedaja ning toidukapi initsiaator Anni Vahter. 

Toiduringluskapi abil loodetakse Rapla piirkonna elanikele ja toidukäitlejatele anda kiire ja mugav võimalus toidu jagamiseks.

Kappi toodud toiduainete info postitatakse sotsiaalmeedia gruppi “Rapla toiduringluskapp”. Kapi puhtuse ja kasutamise reeglitele vastavuse eest kannavad hoolt vabatahtlikud.

Rapla vallavanem Gert Villard usub, et Rapla kogukond ning vallavalitsus koostöös saavad jätkusuutlikuma elukeskkonna jaoks palju ära teha. “Rapla Vallavalitsus osaleb väga hea meelega projektides, mille eesmärk on avardada kogukonnaliikmete teadlikkust säästvast tarbimisest, keskkonnahoiust ja sealhulgas toidu väärindamisest ning ringmajanduse põhimõtetest, ” avaldas Villard. “Toidujagamise kapid on keskkonnasäästliku mõtteviisi osa, mille eesmärk on vähendada raisku mineva toidu hulka, aidates kaasa toidukordade planeerimise harjumuse juurutamisele leibkondades. Kindlasti kasvatab toiduringluskapi kasutamine ka kogukonnatunnet ning hoolimist oma valla teiste elanike suhtes, kuna nii saab ülejäävat toitu lihtsalt omavahel jagada.”

Toiduringluskapi ehitusele panid õla alla kohalikud ettevõtted Harviker, HEPA, Mivo Ehitus, Rapla Vallavalitsus ning Sunly City. Toidukapp asub Raplas, Tallinna mnt 46a.

Päikesepaneelidega toiduringluskapi paigaldas Lääne-Harju kogukondlik algatus Roheline Vald, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud projekte. Kapi ehituse teostas SolNavitas. Päikesepaneelidega toiduringluskapid asuvad veel Laulasmaal, Paldiskis ja Vasalemmas.

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk (punkt 12.3) on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.

Uncategorized

Rohelise valla fookuses on valla elanik

Kairi Niinepuu-Mark, Rohevalla töörühma liige

Tähelepanelik valla lehe lugeja on kindlasti märganud igas lehes rubriiki Roheline Vald, milles jagatakse praktilisi nõuandeid jätkusuutlikuma elukorralduse osas. Rubriik on osa 2019. aasta maikuus valla kogukonna komisjonis välja käidud rohelise valla idee arengust. 

Roheline vald on kogukondlik algatus, mis on toonud kokku teadusparkide, kogukondade ja valla esindajad, eksperdid, teadlased ning ettevõtjad, et üheskoos töötada välja ning järk-järgult ellurakendada rohelisel mõtteviisil baseeruva elu- ja töökeskkonna mudelit. 

Sügisel algatas Rohevalla töörühm kogukondade esindajate kaudu valla inimeste väärtuste kaardistamise, mille tulemusena saime sisendi, et inimesed soovivad olla terved ja õnnelikud, elada hoitud ning puhtas loodus- ja elukeskkonnas. 

Rohevalla egiidi all seda kõike soovimegi saavutada. Et muuta Lääne-Harju vald tõeliselt puhtaks, nutikaid lahendusi kasutavaks, loodus- ja inimsõbralikuks elukeskkonnaks, on vaja kõikide meie inimeste panustamist ja koos tegutsemist.

Praktilised tegevused on planeerimisel ja teostamisel seitsmes valdkonnas: loodushoid, energia, transport, elanike teavitus, haridusasutuste teavitus, ettevõtlus ja majandus ning jäätmemajandus. 

Loodushoiu töörühma fookuses on mõistliku niitmisloogika väljatöötamine ning rakendamine ja niidulille alade rajamine. Soovime leida võimalusi taimemürk glüfosaadi pritsimise lõpetamiseks valla haldusalas, et säästa pinnast, põhjavett ning elukeskkondi. Hoida meie joogivesi ja maapind puhta ning tervena ka järgmiste inimpõlvede jaoks. Plaanime kutsuda ka teisi omavalitsusi sellesuunalisele koostööle, et leida paremaid võimalusi kogukondade loodusväärtuste hoidmiseks.

Vallaelaniku jaoks on olulised ka jäätmemajandusega seotud teemad. Seetõttu oleme kaardistatud valla jäätmemajanduse probleemkohad, käinud naabervalla efektiivsest  jäätmemajandusmudelist õppimas. Oleme seadnud fookusesse jäätmete liigiti kogumise juurutamise ning parema pakendikogumise süsteemi rakendamise. 

Uuel aastal käivitub LEADER-rahastusmeetme toel ka rohevalla teemavaldkondi kattev elanikkonnale suunatud jätkusuutlike valikute teavitusprogramm “Targa valiku praktikum”, mille raames kutsume vallaelanikke praktilistesse töötubadesse, seminaridele ning aruteludele, et omandada oskusi ja teadmisi, mille najal oma igapäevaelu nutikamalt ja keskkonda hoidvamalt korraldada. Loodame, et lisaks sellele aitab teavitusprogramm ka tuua kogukonna liikmeid tihedamalt omavahel kokku, et vahetada ideid ja mõtteid ning arutleda erinevate valla elu puudutavate küsimuste üle.

Kuidas juba saabuvate pühade ajal targemaid valikuid teha?

Kui säästlik eluviis ning elu- ja looduskeskkonna hoidmine on sulle oluline, siis hoidu lähenevate pühade valguses üleliigse toidu ostmisest, toidu äraviskamise asemel jaga seda naabrite või abivajajatega. Kingituste kokkuostmise asemel võivad alternatiivsed kingitused nagu omatehtud hoidised, käsitöö ja ühistegemised anda rohkelt positiivseid emotsioone. Sea endale väljakutse vältida plastiku ostmist. Pühad annavad võimaluse olla loov säästmisel, nii kingituste kui jõulupuu loomisel, hoidmata sealjuures kokku emotsioonide ja eheduse pealt.

Olgu pühade aeg või mitte, oma elukeskkonna kvaliteeti saab igapäevaselt panustada igaüks – alates oma kodust, koduümbrusest kuni tegevusteni kogukonnas. Usun, et meie vallas saab mõttelaad “Teeme Ära” järjest enam valdavaks. Koos tegemine aitab leida sobivaimad lahendused ja ka tulemused saabuvad kiiremini. 

Kuku raadios toimunud Rohelise valla teemalises intervjuus märkis saatejuht Rein Pärn, et kui enamus omavalitsusi kulutavad palju ressurssi oma identiteedi otsinguil, siis Lääne-Harju vallal on see nüüd olemas. Õdusat pühadeaega meile kõigile!