Täna, 5. aprillil avati Lääne-Harju vallas rekordarv kogukondlikke toiduringluskappe. Uued kapid alustavad tööd Padisel, Kloogal ning Leholas. Lisaks teenindavad toidukapid valla kogukondi Paldiskis, Laulasmaal ja Vasalemmas.

Toiduringluskapi eesmärk on vähendada toiduraiskamist, võimaldades piirkonnas ülejääv toit suunata koheselt kogukonnale tarbimiseks. Toidukapp on suunatud kõigile elanikele ja kohalikele toidukäitlejatele ning see on alati avatud.

“Toiduringluskappidega riiklikku rekordit lüüa on kahtlemata hea tunne, sest see näitab, kui keskkonnateadlikud siinsed inimesed ja kogukonnad on. Just nende initsiatiiv ja agarus on üha laieneva toidukapivõrgustiku taga,” põhjendas toidukappide levikut valla küladesse ja alevikesse Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. “Seniste toidukappide kogemus näitab, et need on vägagi omaks võetud ning nende täitmine ja tühjendamine ei ole siin tabuteema. Lisaks reaalsele toiduraiskamise vähendamisele on kapid aidanud tõsta ka teadlikkust selles osas. Eriti positiivne on see, et kohalikud koolid on sellesse kaasatud – koolitoidu ülejäägid viiakse kappi järgmistele tarbimiseks, samuti käivad koolilapsed ise kapist toidupoolist võtmas.”

Madala ökoloogilise jalajäljega lokaalne toidujagamine on järjest levinum trend. Lisaks toiduraiskamise vähendamisele võimendavad toidukapid kohalikku kogukonnatunnet, säästva mõtteviisi juurdumist ning sillutavad teed ka teistele ring- ja jagamismajandussüsteemidele. 

Toiduringluskappide ellukutsumisele panid õla alla eestimaine energiaettevõte Alexela ja taastuvenergia ekspert Sunly. 

“Oleme võtnud eesmärgiks märgata ja vajadusel anda jõudu juurde Eesti kogukondade algatustele, mis aitavad muuta meie igapäevaelu jätkusuutlikumaks ja hoiavad meie inimesi ning keskkonda. Toiduringlus on väga oluline teema, mille puhul on erinevaid osapooli, logistilisi väljakutseid, ressursi ja kohati ka initsiatiivi puudust. Ometi aitab just toidu raiskamise vähendamine meie keskkonna negatiivset mõju vähendada. Meil on siiralt hea meel, et Rohevalla toiduringluskappide projekt on osutunud nii edukaks ning aidanud üle Eesti meie kõigi teadlikkust ringmajandusest kasvatada. Mida teadlikumad me oleme, seda kestlikumaid valikuid oskame teha ning seda õnnelikumad me hoitud keskkonnas oleme. Koostöös peitub jõud ja võimalus muuta maailma paremaks,” rõhutas kodumaise energiaettevõtte Alexela taristu valdkonnajuht Aivar Räim.

“Rohevallast alguse saanud toiduringluskapid on tänaseks jõudnud mitmele poole Eestis ning on ideaalne näide, kuidas rohujuuretasandi kogukonna algatus saab päriselt keskkonnale kingituse teha,” hindas Sunly kogukonnasuhete juht Tuuliki Kasonen. “Toidu raiskamise vähendamine on oluline samm säästva tuleviku suunas ning toiduringluskappide levik üle Eesti toob selle sõnumi veelgi lähemale igaühe igapäevaelule. Sunlyl on hea meel sellesse panustada,” märkis Kasonen.

Taastuvenergial töötavad toiduringluskapid asuvad lisaks Lääne-Harjule ka Raplas, Keilas, Põltsamaal, Põlvas ja Haapsalus. Loodud on üle-eestiline toiduringluskappide MTÜ-de võrgustik. Toidukapi igapäevaelu saab jälgida kohaliku piirkonna facebooki lehel. 

Toidukapid on väljatöötanud ja paigaldanud kogukondlik algatus Roheline Vald, mis arendab ja viib ellu kogukondadele suunatud kestliku mõtteviisiga seotud algatusi. 

2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab söömiskõlbulik kuid raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.  ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.