Toidukao vältimise nädala 27.09 – 01.10. 2023 Ideekorje

29. september 2023 on rahvusvaheline toidukao ja toidujäätmete vähendamise päev, mille kutsus ellu ÜRO 2019. aastal. ÜRO andmetel läheb iga-aastaselt raisku ligi ⅓. tarbimiskõlbulikust toidust. Toidukao vähendamise päeva eesmärk on tõsta teadlikkust probleemi olulisusest ja kutsuda üles mõtestama ostuotsuseid.

Rohelise valla tiim koostöös toiduringluskappide ning partneritega kutsus toidukao vähendamise nädala raames toiduraiskamist täielikult vältima. Aga kuidas seda teha?

Ideekorjed viidi läbi toiduringlusgruppides sotsiaalmeedias. Vaata nippe:

Kadi: Kui mõni toiduaine on ületanud “parim enne” kuupäeva, siis ei ole mõtet sellest kohkuda, vaid hinnata objektiivselt, kas tegemist on päriselt ka riknenud või veel tarbimiskõlbliku tootega. Kogemuse põhjal ei ole neil toiduainetel midagi viga veel ka paar kuud peale tähtaja möödumist. Kui avastan, et mõni toiduaine (pähklid, kuskus, leivatooted jne) on parime enne ületanud, siis tarbin need eelisjärjekorras, et toidu äraviskamist vältida. Ka toidupoes valin tooteid, mille “kõlblik kuni” on lähenemas, kui tean, et tarbin selle lähiajal niikuinii – tihtipeale on need ka teatud % allahinnatud, nii et rõõm on kahekordne – olen vähendanud toiduraiskamist ja raha kokkuhoidnud ühe hoobiga

Kätlin: Tööl ülejääva toidu pakendame ning viime igapäevaselt toidukappi. Närtsinud köögiviljad panen sügavkülmikusse ning kasutan need ära supipuljongit keetes. Aiasaadused, mida ise ära tarbida ei jõua, tõstan kastiga aia taha möödujatele võtmiseks.

Triin: Kui töökohustuste tõttu linnas käin, siis enamasti lähen toidukaupa ostma hulgikaubas selle riiuli juurde, kus on tooted 40% ja 60% soodsamad. Mitte nii, et enne poodi minemist mõtlen, mida kodus süüa teha, aga hoopis sedasi, et toidupoes soodusleti eest tulles otsustan, et täna sain seda ja teist ning teen nendest selle toidu.

Võit on mitmel rindel. Meil on suur pere ja enamasti maksan poes soetatu eest 40-50 eurot, aga samas on tšekil veerg, kus kirjas minu võit ja see on samal ajal 50-70 eurot. Lisaks eelarve kokkuhoiule on võit see, et need tooted minu kärus ei lähe prügimäele (kuigi harvad pole ka olnud need lood, kui võtan eelmise kuupäevaga toote korvi ja seda nad müüa ei tohi, tõstavad kõrvale, küllap läheb edasi prügimäele). Ja kolmas oluline võit on loodetavasti see, et kui mu lapsed seda näevad, siis oskavad ka iseseisvasse ellu astudes olla nn toidutundlikud (ja see pole maitsetundlikkuse tähenduses, aga et toit pole raiskamiseks) ja ka eelarveteadlikud.

Ja kui siiski mõni toit kapis rikneb, siis meil on koduaias õnnelikud kanad Kanapere palees, nemad rõõmustavad lisapalade üle väga!

Ehk saabub peatselt see päev, kui ÜRO raportis pole nii kõrget numbrit, et pea kolmandik kasutuskõlblikust toidust läheb raisku.

Kui õigesti mäletan, siis Eestis oli see rikneva toidu number pea 25 kg, mis iga inimese kohta aastas kasutamata jääb. Selle viimase osas saame suurelt ise ära teha oma kodudes.

Helina: Erinevad smuutid põhitoidu kõrvale või vahepalaks: kui kodus jääb üle jogurtit, keefiri, hapukoort, puu- või köögivilju jne… Kõik kokku ja smuutiks – maasikad, porgand, kapsas, jogurt, tomatimahl jne. Väga huvitavaid maitsekooslusi võib saada ja iga päev on erinev maitseelamus! Isegi kui kahtled, kas erinevad maitsed kokku sobivad, siis tasub proovida ja võib üllatuda.

Aljona: Ostunimekirja koostamine aitab toiduraiskamist vähendada. Kui leian poes viimase kuupäevaga toodete letist endale vajaliku kauba, siis on esimene valik alati sealt. Erinevatest jääkidest toitude valmistamine, tihtipeale tulevad siis isegi maitsvamad road välja . Kui külmkapis hakkab mõnel toiduainel kuupäev lähenema ja pole plaanis lähiajal kasutusse võtta, siis saab see sügavkülma paigutatud. Saia-ja leivajäägid saab väikesteks kuubikuteks tükeldada ning ahjus kuivikuteks küpsetada. Säilivad kaua ja saab hiljem suppidele või caesari salatile lisada. Kui näed, et plaaditäis kooki on sinu jaoks liiga suur amps, tuleb naabri uksele koputada ja väikest maiuspala pakkuda Ja muidugi kõige suurem nipp on toiduringluskapid, väga tänuväärt ettevõtmine.

Riina: Üleküpsenud banaani panen sügavasse ja kasutan magusa asemel hiljem, ära viskan toitu väga vähe, armastan Prisma smuuti kaste ja üldiselt tarbime ära mis külma ostan.

Kait: Korralikest jääkidest saab kombineerida segasupi, pajaroa või ahjuvormi. Ja maitseb hää!

Anni: Meie peres on komme, et poest köögivilju-juurvilju ostes valime teiste sekka ka paar sellist, mis on söödavad, aga millel pole kõige kaubanduslikum välimus. No nt kõverad porgandid, mõne kriimu või plekiga paprikad jne, kuna need kipuvad tavaliselt müümata jääma.

Katrin: Kui oled ruccola külmkapis ära unustanud ja on närtsinud, pane jääkuubikutega vette môneks ajaks. Varsti krõmps tagasi Bolognese kaste on imeline juurvilja jääkide ärakasutamiseks. Ja saab hiljem ka sügavkülmutada, et kiiretel vôi laiskadel päevadel midagi kapist võtta oleks Mõistlik oleks kanad vôtta et toidu äraviskamist vältida. Kogun lapse poolikud banaanid kokku ja teen nendest smuutit vôi banaanileiba

Kairi: püüan tarbida ära seda, mida juba kappides on ning toidu valmistada olemasolevast kraamist.

Kätlin: Närtsinud köögiviljad (nt porgandi, paprika) panen sügavkülma ning kasutan neid hiljem supipuljongi keetmiseks.

Kersti: Teen palju nn jäägitoite, uskumatu, mida pea välja mõtleb, kui oled endale eesmärgiks pannud, et täna poodi ei lähe uusi asju ostma vaid mixid kokku olemasolevatest miskit Lisaks saavad laste taldrikutelt viimased ampsud tihti koduloomad

Kätlin: Tõstan külmkapis nähtava(ma)le kohale tooted, mille realiseerimiskuupäev saabumas on, et need esmajärjekorras ära kasutada. Realiseerimiskuupäeva ületanud toodete puhul usaldan oma nina ja maitsemeelt, tihti sobivad paljud piimatooted veel mitmeid päevi hiljemgi tarbimiseks.

Elis:

Algaja nipid..

Teen nädalamenüü (poes käin ostunimekirjaga).

Lihatooteid vastavalt vajadusele sügavkülmutan.

Õhtusöögist ülejäänu võtab elukaaslane järgmisel päeval tööle kaasa.

Teatud toitudest on võimalik järgmisel päeval midsagi uut valmistada. Eriti suvisel ajal kus grill liha järgi kipub jääma.. (Järelejäänud liha /kana järgmisel päeval nt wrapi vahele või seljankasse).

teatud toidud (mis puhkepäeval valmis kujul üle jäänud) ja mida on võimalik sügavkülmutada- panen külma ja mõnel kiiremal päeval on ekstra mugav see üles soojendada.. (lasanje nt).

Seda juhtub kahjuks küll üliharva.

Oman lemmikloomi – mis vähegi paremat ja kõhusõbralikku laste taldrikust muidu äraviskamiseks läheks – saavad maiusena koer ja kass..

Aga sellest kaugelt mitte ei piisa.. – õppida on mul veel palju.. Ja teiste nippe loeks ka hea meelega.

Keitrin: Ostan poest kogu -50% toidu ära ja panen sügavkülma ootele Ühe poeskäiguga paari ndl toit kapis Toit päästetud ja raha säästetud

Silver: jälgin pakendite kuupäevu ja vastavalt sellele planeerin oma toidukordi.

Jekaterina: Jalgin pakendite kuupäevu ja ostan just seda toitu siis. Palju ei osta ette. Siis toit ei jaa seisma kapis.

Kadri: Ahjuliha poti põhjast kraabin kogu rasva purki ja kui suppi teen, siis kasutan seda puljongis. Pole kuubikuid vajagi! Kui liha/kanafilee vms hakkab aeguma ja näen, et jõua ära tarbida, siis viskan sügavkülma. Panen herne/maisi klaaspurki. Säilib kauem kui lahtiselt metallpurgis. Hoian külmikus toitu karbis, purgis, et see järgmisel päeval ka veel isuäratav välja näeks. Koer majapidamises on tänulik pudrupoti lõpu eest. Ostan alati allahindlusega pruune banaane. Koorin ära ja panen sügavkülma. Pärast on hea ise jäätist teha või smuutisse lisada.

Kairi: Väldin ülesöömist, eriti tähtpäevade ja pühade ajal, mil on kiusatus liiga palju süüa osta

Merlin: Kõik mis ei lähe kohe tarbimiseks leiab koha sügavkülmas

Birgit: Asjad, mis on meie koju sattunud, aga tean, et keegi neid seal ei söö, siis need viin toiduringluskappi.

Kristiina: Poolik kook tuleb tööjuurde kaasa! Sügavkülma see, mis jääb üle ja mida saab veel tarbida. Poes on nimekiri kaasas, eriti hea, kui mõtled nädala menüü ette. Koer saab ka vahepeal oma osa ! Toidukappi lähevad eelkõige suvel-sügisel kasvatatud puu-ja juurviljad, maitsetaimed, mida ise ära ei tarbi.

Anu: Tegin väikse väljamineku, et asju vaakumpakendada, nõnda säilivad toitained külmikus kauem.

Rita: Mida annab sügavkülmutada,see leiab tee sügavasse,leivad ,saiad külmikus,sis ei lähe hallitama,lihaliste jääkidest teen purki seljanka põhjad,kamaraga lihast ,kasutan kamarat mulgikapsastele,mis lähevad samuti kuumalt purki ja säilivad kaua,poes vaatan esmalt allahinnatud kaupa ja sis alles edasi ..

Annika: Käi harva poes, jube leidlikuks muudab.

Kati: Meil ei lähe raisku midagi. Seda juhtub küll, et vahel oleme valmistanud rohkem, kui vaja. Kuid selle saavad mu 6 kanakest, 2 kukehärrat ja paabulinnupaar.

Merlin: Meie peame kodus isa, kes kõigi laste allesjäänud road ära sööb (va. ketšupiga ülevalatud jäägid).

Annika: Käi harva poes, jube leidlikuks muudab.

Valeri: Otstarbekas kasutus ja poeskäik!

Kristiina: Meie toidujäägid tarbivad ära kanad

Kadri: (Suur)perele toimib nädalamenüü koostamine ja selle põhjal poeskäik. Emotsiooniostude parimaks raviks on poeskäimise asemel toidu koju tellimine.

Kai: Sügavkülm on tihti abiline toidu säilitamisel ja poes tavaliselt nimekirjaga,lihtne ja kiirem variant

Ülle: Lähen poodi kindla nimekirjaga alati ja kodus suured abilised toidujääkide puhul on koerad.

Liisi: Poodi ei tohi minna tühja kõhuga! Üldiselt ma olen nii kokkuhoidlik, et üli-üli harva leiab miskit tee prügikasti. Mind on väikesest peale juba õpetatud, isegi taldrikule tõsta nii palju kui ära sööd- juurde saab alati lisada! Hakkliha praen, hiljem panen väikesed portsud sügavkülma- nii hea võtta! Kui keegi midagi toob/kingib, mida ise ei söö, siis olen ikka ka kappi viinud!

Tiiu: Vaatad külmkappi ja – midagi PEAB ette võtma -salat?, valepitsa?, kook?????

Maria: me käime poes pigem tihti ja ei varu väga suurt hulka kergesti riknevaid toiduaineid, samas on koguaeg varu pika säilivusega toiduainetest, mida saab siis kombineerida. Enne poodi minekut viskan pilgu külmkappi, et ühelt poolt näha, mida vaja on, ja teiseltpoolt märgata, et mida kindlasti tarvis osta ei ole. Jagame nt rohket õunasaaki sõpradega. Eksperimenteerime isemõeldud retseptidega.

Heldena: Meie pere nipid: võimalikult palju baastoorainest toitu, millest saab mitut sorti erinevaid toite kombineerida, jääkidest uusi toite. Arvestame võimalikult täpselt nädalavaru, ülejäägid kanadele. Teeme ise hoidiseid (boršipõhjna jne). Sügavkülmutame/paneme purki toitu, mis üle jääb (nt karri sügavkülma, mulgi kapsas purki)- nii saab mõne nädala pärast soojendada. Kui miskit saab liiga palju, kutsume pere sööma.

Kirsika: Planeeri toidukordasid, sellega väldid ka emotsioonioste. Ja tõepoolest, nagu eelpool juba mainitud, siis ka see aitab vähendada olukorda, et toit prügikasti jõuab, kui aeg-ajalt teha külmkapis invetuuri. Ja muidugi ei saa mainimata jätta toiduringluskappe , alati on võimalus ka sinna viia.

Kätlin: Tööl ülejääva toidu pakendame ning viime toiduringluskappi

Tiiu: Ostan parasjagu, valmistan parasjagu ja valmistan rohkem, siis tean juba ette, mida sellest veel edasi valmistada. Unustasin veel lisada, et aeg-ajalt tuleb teha nn (külm)kapi tühjaks söömise päevi.

Pille-Riin: alustan sellest et mõtlen läbi mida ostan ning millised on kogused et ei tekiks ülejääke

Ideekorjed toimusid:

Laulasmaa toiduringlus https://www.facebook.com/groups/559413745219749

Vasalemma toiduringlus https://www.facebook.com/groups/675849980357262

Paldiski toiduringlus https://www.facebook.com/groups/662882704701193

Rapla toiduringlus https://www.facebook.com/groups/486226586473194

Keila toiduringlus https://www.facebook.com/groups/3490789964324608

Lehola toiduringlus, kapi prototüüp: https://www.facebook.com/groups/445172120360935

Põlva ja Põlvamaa toiduringlus https://www.facebook.com/groups/632432520977630

Haapsalu toiduringlus https://www.facebook.com/haapsalutoidujagamine

Põltsamaa toiduringlus https://www.facebook.com/groups/1294504844291181

Ülestutset kajastati ÜRO lehel SIIN

Toidukao vältimise nädala tegevused 2022.

Märkamise aeg. Märka ülejäävat toitu. Milline on selle toidu edasine teekond?

Märka kodus seisvat toitu, mida ise ei jaksa tarbida. Leia sellele rakendus, kokates või jaga seda kogukonnaga ning vii toidukappi.

3 sammu toidu raiskamise vähendamiseks:

Planeeri söögikorrad olemasolevate toiduainete järgi.

Ülejäävad toiduained säilita vastavalt nõuetele, jaga naabriga või too toiduringluskappi!

Toidujäätmed komposti ja loo rikast mulda!

Öeldakse, et köök on kodu süda. Südame eest tuleb hoolt kanda ja tänane väljakutse on seotud just selle ideega.

Konmari meetod õpetab, et esimene samm korra loomisel on ülevaate saamine olemasolevast. Selleks tehakse inventuur ja paigutatakse samaväärsed asjad grupiti.
Nii ei soeta me samaväärseid toiduaineid üleliia ning kasutame ära juba olemasolevad nende aegumiskuupäeva järgi.

4 sammu köögi paremaks organiseerimiseks:

1. Loovuta

Vaata läbi köögikappide sisu ja pane kõrvale kõik esemed, mida on topelt (maitseained, kulbid, klaasikomplektid) või mida sa pole kunagi kasutanud. Kingi need esemed oma sõpradele või tuttavatele, kes võiksid nendest kasu saada või müü järelturul. Üleliigsed toiduained too toiduringluskappi.

2. Kujunda

Korralda sahtlitesse sisujagajaid, milleks võivad olla plastmassist alused nagu kööginõude jaoks kombeks või kandilised korvikesed, karbid. Need aitavad hoida sarnase funktsiooniga asjad koos ja nii on igal asjal oma koht. Kuivainete jaoks sobivad imeliselt klaasist purgid, mis on palju praktilisemad, kui hoida asju pakendites (kas oled kunagi spagetikarbi ümber ajanud :)) ning näevad samal ajal ilusad välja. Kui vaja kohanda riiulite kõrgust, et paigutada sinna kõrgemaid asju.

3. Organiseeri

Leia igale asjale enda koht. Jälgi sisetunnet, millised asjad peaksid loogiliselt koos olema. Näiteks hommikusöögihelbed koos kuivainetega või hoopis smuuti-tegemise materjaliga. See sõltub sinu elustiilist ja harjumustest.

4. Sildista Eriti kui sul on pere, on väga tõenäoline, et nädal peale köögi koristust on olukord jälle endile. Et seda ei juhtuks, on üks hea viis sildistada riiulid ja sahtlid, nii, et kõik teaksid asjade õiget kohta. Kõlab suure tööna, aga tegelikult on nii ka endal lihtsam distsipliini hoida ja kööki jooksvalt korras hoida.

Jaga oma nippe, kogemust või ideid ning osale Klooga Kosk saunaelamuse perepääsme loosimises, mis toimub 2. oktoobril kl 18!
#ESDW2022 #toiteioleprügi #hoiatoitu #tarbitoitujäägitult #rohevald #väljakutse #toidukaonädal

Refereering: blog.wirk ja konmari

5. päeva väljakutse: kokka leidlikult, kasutades juba olemasolevaid toiduaineid!

Rohetiim käis Paldiski Ühisgümnaasiumi 7. klassile rääkima toidu säästmisest.

Ehitasin tunni üles selliselt, et õpilased said pakkuda ressursse, mille kaudu leib söögilauale jõuab.

Märkasime kõiki etappe alates laborist, kus valmistatakse retsept, testitakse, valitakse koostisosad, lõpetades logistiliste väljakutsete, tootmise ja turundusväljundiga, mis hõlmab sihtrühma valimist, kõnetamist ning pakendidisaini ja kõige lõpuks kauplusesse jõudmist ning otseturundust sihtrühmale.

Õpilased kirjutasid tegevustele kuluvate ressursside märksõnu tahvlile, piirdusime vaid üheastmelise ressursi märkamisega. Vastasel korral tulnuks loeng kogu päeva pikkune vähemalt.

Õpilased tõdesid, et ressursse ühe leiva peale kulub rohkelt.

Kuna leiva tähtaeg oli üle läinud, siis korra testisime, mis tundeid tekitab, kui leib prügikastis maandub. See vallandas õpilastes pahameeletormi. Eelkõige häiris, et leib oli korralik, ei olnud hallitust, oli alles äsja parim enne kuupäeva saavutanud ning seda oleks saanud söögiks kasutada.

Võtsime selle prügikastist välja ja õpilased pakkusid variante, mida saab leivast teha. Koduseks ülesandeks jäi katsetada leiva külmutamist ning koolist koju tulles sügavkülmast võetud leiva röstimist ja võileiva valmistamist ning ka vanematele külmutamise idee väljapakkumist.

100% õpilastest teadsid, et Lääne-Harju vald tegutseb rohelise valla väärtuste suunal.

Koostööd tegi Eesti Pagar, kes jagas tooraine päritolu – sigurijuure kiud ja nisuvalk tulevad Belgiast, kartulihelbed Soomest ja guarkummi Itaaliast. Kõik põhikoostisosad (jahud, terad) on aga Eestimaist päritolu. Loetletud koostisosad on aga murdosa toiduainetest, mida leiva valmistamisel kasutati.

Kuna tegu oli ajaloo tunnist ampsatud ajaga, siis õpilased mõtestasid, et veel 100 aastat tagasi tegi keskmine eestlane aasta läbi tööd selleks, et tuua lauale leib.