Jäätmemajanduse teine seminar keskendus praktiliste teadmiste omandamisele, kuidas jäätmeid taaskasutatakse ja neid väärindatakse.
Aeg: 15. september kl 14:00 väljasõit Laulasmaa kooli Spordimaja parkimisplatsilt. Palume kohale tulla 13:50
Asukoht: bussiseminar (50 minutit) / tutvumine taaskasutusvõimalustega jäätmete taaskasutuskeskuses (1,5 tundi), bussiseminar (50 minutit), päästetud soe toit Otis ja Matildas (30 minutit)
Ajakava: 14:05 – 14:55 bussiseminar
Mitmete auhindadega pärjatud ringmajandusvaldkonna idufirma Ringkarp ning kohalik taaskasutusalgatus jagasid oma lugu: kuidas leida inspiratsiooni? Ringmajandusideed – kuidas neid leida? Milliseid ringmajandusideid võiks Lääne-Harju vallas edendada? Katarina rääkis Ringkarbi lugu – oma vajadusest sündinud ettevõtmine, mille visioon on vähendada ühekordsete lahenduste kasutamist toidu kaasaostmisel. Väljakutsetena märkis Katarina müügitööd, kuna söögikohad ei ole veel altid ringkarbi süsteemiga liituma. Hetkel on Tallinnas Ringkarbi algatusega liitunud 10 ning Kuressaares samuti 10 söögikohta. Kuulajad hindasid, et probleemile tuleb läheneda kompleksselt, üle-eestiliselt ühtse süsteemiga; Katarina märkis, et hetkel on turul 7 tegijat, kes pakuvad sarnast teenust. Ringkarbil on lahendused ka kinnisele süsteemile (haiglad, koolid jt), kes saavad ringkarbiga ühekordsete pakendite kasutamisest hoiduda. Oluline, et äritegevust valideerivad ringkarbi kasutamist võimendavad regulatsioonid – ühekordsete lahenduste kasutamine muutub järjest kallimaks ning ühel hetkel keelustatakse need üldse. Iga seminari osaleja sai kingiks päris oma termos ringtopsi, mida soovi korral ringlema panna ja korduskasutada vähemalt 200 korda. Marie Käige on kirglik taaskasutuse aktivist, rohevalla tiimi liige, kes on rajanud Kloogale valla ainsa taaskasutustöökoja ReStuudio. Marie visiooniks on kogukonna aedade rajamine, mis on Tallinnas väga populaarne (hetkel ca 21 aeda) ning õpiaiad – haridusasutuste juurde rajatud aiad, mis annavad lastele võimaluse oma viljade külvamiseks, kasvatamiseks ja söömiseks. Marie on läbi viinud palju töötubasid ja ühisettevõtmisi, mis võimendavad kogukonnatunnet ning annavad praktilisi teadmisi materjalide taaskasutamiseks ning permakultuuri süsteemide rajamiseks. Mõlemad esinejad hindasid, et ettevõtlusidee ajend on isiklik vajadus ning kirg.
15:00 -16:30 Jäätmete Taaskasutuskeskuses tutvuti erinevate taaskasutamise võimalustega ja tutvume uuemate innovatiivsete lahendustega.
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus avati 2003. aastal. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus on 100% Tallinna linna omandis. Territooriumil oli keelatud pildistamine, nii on allolevad fotod Taaskasutuskeskuse enda loodud. Peamised tegevused, millega tutvusime:
Jäätmekütuse tootmine:
Jäätmekütust toodetakse peamiselt segaolmejäätmetest. Jäätmed purustatakse, eraldatakse orgaanilised jäätmed, kerge ja raske fraktsioon ning eri liiki metallijäätmed, mis suunatakse taaskasutamisse. Kõrge energiaväärtusega jäätmed peenestatakse puruks, mis on energiaallikaks tsemenditööstustes ja põletustehastes. Korduskasutatavad välja sorditud materjalid turustatakse. Jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise protsess on kooskõlas Euroopas tunnustatud jäätmekäitlusnormidega ja asub jäätmekäitluse hierarhias kõrgemal jäätmete ladestamisest ja masspõletamisest.
Biojäätmete kompostmine:
Kompostimisele toodud III kategooria loomsete jäätmete, liigiti kogutud biolagunevate jäätmete, haljastus- ja pargijäätmete vastuvõtmine toimub taaskasutuskeskuse orgaaniliste jäätmete kogumisplatsil. Purustatud biojäätmed segatakse hakkepuiduga, paigutatakse auna ning kaetakse Agile membraaniga. 6-nädalase protsessi järel suunatakse kompost järelvalmimisele, mille käigus toimub aunade segamine ja sõelumine. Sõelumisel eraldatakse kompostist sideainena kasutatud hakkepuit ja jäätmetes sisaldunud võõrkehad (kile, plastid jms). TJT on suurim Eestis tegutsev komposti tootev ettevõte.
Koldetuha vanandamine ja käitlemine:
Taaskasutamiseks suunatakse Iru jäätmepõletusplokis tekkinud koldetuhka. Kõige pealt koldetuhka vanandatakse 2-3 kuud, sõltuvalt materjali omadustest. Edasi suunatakse materjal käitlemisesse, mille käigus eraldatakse mitte sobilikud jäätmed ning vanandatud koldetuhk fraktsioneeritakse vastavalt sellele kuidas taaskasutamisele suunamiseks vajalik on.
Jäätmete ladestamine:
Ladestamisele suunatakse peamiselt jäätmeid, mis ei sobi taaskasutamiseks. Näiteks halva kvaliteediga segaolmejäätmed, võrepraht, tänavapühkmed, ohtlikest jäätmetest- asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit).
Ladestatud jäätmetest eraldub bioloogilise reaktsiooni tagajärjel pidevalt biogaasi. Taaskasutuskeskus kogub kokku ladestusalal tekkinud prügilagaasi ning tarnib seda OÜ-le Tallinna Prügilagaas.
Paberi sorteerimine
Sorteeritud paber (raamatud, ajakirjad, paber, papp) läheb partneritele Eestisse või välismaale. Reklaamlehed on aga materjal mis läheb põletusahju. Tuleb tõsiselt mõelda, kas ühekordsed reklaamlehed on ressurss, mida on mõistlik toota.
ReStuudio ja Marie tagasiside:
Käisime Rohevalla “Targa Valiku Praktikum” raames külastamas Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskust. Kahjuks ei lubatud jäätmejääma jäädvustada ning püüan seega sõnadega õpetlikku kogemust kirjeldada…
Jäätmejaama minnes ootas meid ees erinevad prügikonteinerid: ehitusprügi ja pehme mööbli seast sorteeritakse välja töödeldud ja töötlemata puit ja metall ning seejärel läheb see ladustamisalala ühele 11-st 35m kõrgusest prügimäest. Kui määruses lubatud maksimaalsed mõõtmed on saavutatud, siis kaetakse prügimägi kinni ja sinna nad jäävad…Ehk siis kõik väljavahetatud diivanid seisavad maa all veel ei tea kui mitu aastat.. Järgmisena tutvusime segaolmeprügi ja pakendite ümbertöötlemisega. Prügi pressitakse kokku, filtreeritakse magnetiga metall, purustatakse väikesteks tükkideks ja sellest saab jäätmekütus, mis müüakse enamasti Lätti ja osa kasutatakse Iru elektrijaama. Paber ja papp pressitakse pakkidesse kokku ning edastatakse koostööpartneritele Eestis ja välismaal. Töödeldud puiduga on sama: hakitakse ära ja müüakse maha.Ümbertöötlemine toimub biojäätmetest ja töötlemata puidust, millest valmistatakse kohapeal komposti millega hiljem prügimägi üle kaetakse või müüakse edasi. Ehk siis kokkuvõtvalt peab tõdema, et taaskasutuse all mõeldakse jäätmajäämas suures osas siiski jäätmekütusematerjali müüki erinevatele koostööpartneritele. Sellest võiks ju järeldada, et jäätmejaamadele on kasumlik kui prügi on palju ning hoolimata roheeesmärkide esiletõusmisest ilmselt seetõttu viimase 10a jooksul selles valdkonnas edasiminekut ei olegi… ja see kõik toimub meie ühise looduskeskkonna ja piiratud ressursside arvelt. Ehk siis…selleks, et prügi ladestamine ja põletamine väheneks ei tasu loota, et KEEGI selle prügi ära sorteerib ja sellest midagi uut teeb. On vaja ise lihtsalt prügi mitte tekitada: võimalikult palju taaskasutada, restaureerida, laenutada, toota kauakestvaid ja kvaliteetseid tooteid jne. MOT. 
KOKKUVÕTTEKS midagi just rõõmustavat ja toredat ei olnud, osalt šokeeriv, kurb, kohati isegi lootusetu. Peamine tunnetus, mis süvenes: tarbigem mõistlikult, planeeritult, vältigem ühekordseid asju, korduskasuta, taaskasuta, jaga ja pane ringlema. Muutus algab iseendast.
16:40 tagasisõit Laulasmaale. Bussivestlus Lääne-Harju jäätmemajanduse teemadel. Keskkonna ja planeeringute osakonna juhataja Kerli Lambing tutvustab Saue ja Lääne-Harju valla ühist jäätmekava. Arutelu, kuidas iga vallaelanik saaks paremini kaasa aidata jäätmetekke vähendamisele ning jäätmete sorteerimisele.
17:45 Laulasmaal ootas seminaril osalenuid soe toit päästetud toiduainetest kohvikus Ott ja Matilda.
Kuidas valmis “päästetud” toit? Materjali annetas Selver Laulasmaa toidukapi kaudu. Tegu oli kaubandusliku välimuse kaotanud toiduainetega. Toidu valmistas Oti ja Matilda perenaine Kristiina. Supp sai tehtud aedviljadest – porru, porgand, kartul, brokkoli, suvikõrvits ja peotäis seeni, kohvik lisas pisut purustatud tomateid ja oma kasvuhoonest pune, basiilik ja petersell. Kõik sai kokku keedetud pärast aedviljade röstimist. Tortillad viilutati, piserdati õliga ja määriti magusa paprikaga ja 5 min ahju. Nii need krõpsud said ja tooraine “päästetud”. Toit ei ole prügi 
Ja siis üllatati meid maailma parima leivasupiga. Leivasuppi läks päästetud leib, nii seemnetega kui ka ilma, magustati jõhvikamahla, suhkru ja kaneeliga. Oli i m e l i n e
Registreeruja käitumusuuring:
Enim sorteerivad osalejad biojäätmeid, pandipakendeid ning ohtlikke jäätmeid. Üllatuslikult oli väheseim kogumismaterjal klaas, mis on ressurssidest üks väärtuslikumaid, kuna see on ümbertöödeldav lõpmatult.
Registreeruja mured seoses sorteerimisega:
| Mida kompostida, mida mitte? |
| Kui koguda kilekottidesse, mis nendega edasi saab |
| Tasuline |
| Tasuline |
| Alevikus puudub pakendikonteinerid eramajade piirkonnas |
| Paljusid jäätmeid pole üldse võimalik ümber töödelda. |
| Palju küsimusi plastikust, pakendist. Ei ole 100% kindlust, et sorteerin õigesti ja kas on sellest kasu. |
| Lasteaia biojäätmed, selle rohkus. Sooviks leida võimalusi toidujääkidele kasulikuma lõpu leida kui biokonteiner. |
| Päriselt ei tea, kuidas ja mida on ôige sorteerida. See puudutab just pakendeid. Ja mis neist päriselt edasi saab kui ma olen nad ära sorteerinud. |
| info puudus |
| 1. Pakendikonteinereid vähe ja tühjendatakse harva. 2. Väike kogus “ehitusjäätmeid” – näiteks leidsin metsa alt tükeldatud ja musta kilekotti pakitud vaheukse, uurisin pisut ja – Vihterpalust mõistlikul kaugusel ei ole kuhugile viia! |
| sellist asja pole olemas kui elad kuskil ühistus, näiteks suvila ühistus, on olemas üks suur konteiner kuhu kõik prügi tuuakse, edasi läheb see jäätmejaama |
| Piiratud sorteerimise võimalused haja-asustuses |
| Miks kõik seda ei tee |
OSALEJA TAGASISIDE (kogumisel)
Nimetage mõte või idee, mis seminarilt meelde jäi:
Tuleb vähem tarbida, et ei oleks nii meeletult prügi
Ringkarbi idee on lahe ja loodetavasti jõuab massidesse:) Ülevaade jäätmemajandusest vallas oli hea. Päästetud toidust õhtusöök oli kui kirss tordil.
sai kinnitust ikkagi see, et prügisortieerimine ei anna hetke seisuga mingit erilist tulemust, seda tehakse niikuinii jäätmejaamades, pigem soovitus et lihtsalt ise tekitaksime prügi vähem
See, et ma oskan liigiti koguda ja teengi seda on kogu jäätmete teema üks pool. Kõige olulisem samm on jäätmeteket vähendada
Suur osa jäätmajaama toodud prügist läheb põletamisele ning müüakse enamjaolt välismaale. Ümbertöötlemine toimub ainult vähesel määral.
Meelde jäi, et valdavalt lähevad meie jäätmed kas põletamisele või ladestamisele. Väga vähe töödeldakse päriselt ka ümber.
Sain kinnitust, et nii kodus kui lasteaias oleme jäätmemajanduse arendamislega täitsa õigel teel oma
Mööbli taaskasutus. Seda arutati mitmel viisil. Kuid see on üsna vajalik tegevus.
Grupp mahutab kuni 20 inimest. Kohtade arv on täitunud!
Registreeru seminarile siin
SEMINAR ON SUUNATUD LÄÄNE-HARJU VALLA ELANIKELE NING ON OSALEJATELE TASUTA. Tegu on kogukonna algatuse Roheline Vald kogukonna teavitustegevusega.
Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega.
Projektijuht: Kairi Niinepuu-Mark, kairi4@gmail.com (+372 5169174)
