Värsked postitused

Blog

rohevald

Rohevalla tegemistest ja plaanidest alanud aastal

Tiina Urm, Rohevalla töörühma liige

Praeguseks on Rohevalla kui kogukondliku algatuse sees tegutsemas kuus erinevat töörühma – jäätmemajandus, transport, energia, loodushoid, majandus-ettevõtlus ning elanike teadlikkus ja haridus. 

Mis on nende töörühmade tegevuse fookuses alanud aastal ja kust pihta hakatakse? 

Energia valdkonna töörühma veab eest Enn Laansoo Jr. ning selle töörühma eesmärk on muuta valla energiakasutus säästlikumaks, tõstes samal ajal kohalike elanike elukvaliteeti. Esimene samm on valla energiabilansi kaardistamine – kus, kuidas ja kui palju energiat toodetakse ja kasutatakse. Sealt edasi saab vaadata energiatarbimise vajadusi ja võimalusi ning hakata otsima säästlikumaid ja loodussõbralikumaid lahendusi kogukonna, era- ja avaliku sektori koostöös. Transpordi töörühma juhib Andrus Saliste ning sellel aastal keskendutakse ühistranspordi mudeli võimalike alternatiivide leidmisele ja katsetamisele. Täpsemalt kirjutab sellest käesolevas lehes Erki Ruben. Ettevõtluse töörühma veab eest Margus Kullerkupp ning selle töörühma töö esimeseks sammuks on Lääne-Harju valla ettevõtete kaardistamine, et leida parimad võimalused sünergia loomiseks erinevate ettevõtete vahel ning sinine majanduse kontseptsiooni tutvustamiseks ettevõtjatele. Loodushoiu töörühma veab eest Kairi Niinepuu-Mark ning selle töörühma fookuses on sellel aastal esmajoones elurikkuse toetamine valla territooriumil – niidulillede alade loomine ja muruniitmise piiramine ning glüfosaadiga pritsimise lõpetamine avalikel aladel. Töörühma liige, bioloog Mart Meriste toob välja, et: “Taimedest algab iga maismaal olev toiduahel ja hävitades taimi, ei ole ka muul elustikul elupaika. Teeääred on paljudes piirkondades ainsad regulaarselt niidetavad alad meenutades kooslustena sageli niite ja seetõttu on nad maastikus tegelikult sageli väga olulised niidutaimede ja tolmeldajate putukate elupaigad.” Mitmetes küsimustes loodab rohevalla algatus teha koostööd ka linnade ja valdade liiduga, ning teiste keskkonnahoidlikult meelestatud valdadega üle Eesti. Eelmisel aastal toimunud Rohevalla inspiratsiooniseminar tõi palju olulisi kontakte inimestega, kes samade teemade ja küsimustega erinevates Eesti piirkondades tegelevad.  

Kui räägime keskkonnahoiust, siis kõige esimene valdkond kuhu inimeste mõtted liiguvad on jäätmed – plastik, tekstiil ja muud materjalid, millele täna pole suudetud tõeliselt efektiivset käitluslahendust leida, ning mis on probleemiks nii kohalikul kui ülemaailmsel tasandil. Rohevalla jäätmemajanduse töörühma eestvedaja on Kerli Lambing, ning töörühm kohtub regulaarselt alates 2019. aasta septembrist. Töörühma eesmärkide hulka kuulub liigiti kogumisele üleminek sh biojäätmed, sellega seonduv teavitus elanikkonnale ja parem pakendikogumise süsteemi rakendamine, kasutades parimaid praktikaid nii Eestist kui mujalt maailmast. Olulist sisendit on andnud grupi töösse möödunud suvel kogukonnakomisjoni poolt läbi viidud jäätmemajanduse probleemkohtade kaardistus, mis tõi välja selle, et lahendamist vajab metsa alla prügi viimise probleem –  loodusesse viiakse nii ehitusjäätmeid, elektroonikat ja rehve, kui ka tavalisi olmejäätmeid. Samuti on probleemiks see, et avalike pakendite kogumise konteinerite sisu ei vasta konteinerite liigile – sinna pannakse sobimatut tüüpi jäätmeid ning lisaks sellele on konteinerid pidevalt ka ületäitunud. Tegelikkuses on vaja teha nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil oluline edasiminek prügi liigiti kogumises ja materjalide taaskasutusse suunamises. Juba 2008. aastal lepiti EL tasandil riikidevaheliselt kokku, et aastaks 2020 on 50% olmejäätmetest ringlusesse suunatud ning iga 5 aasta järel tõuseb see eesmärk veel 5% võrra, jõudes aastaks 2035 tasemele 65%. Täna oleme sellest kõigest veel väga kaugel. Muudatusi raskendab see, et hetkel on vallas 5 erinevat jäätmeveo piirkonda. Selleks et jäätmete kogumist ja ringlusesse suunamist sujuvamaks ja efektiivsemaks teha, tuleb liikuda selle poole, et tegemist oleks tervikliku lahendusega ehk ühe piirkonnaga. Kindlasti vajab edasi arendamist ja parandamist liigiti kogumise konteinerite olukord. Väga oluline roll olukorra parandamisel on aga ka elanike teavitamine erinevat tüüpi jäätmete ringlusesse suunamise ja taaskasutamise võimalustest ning valikutest. Jäätmemajanduse töögrupp ootab jooksvalt ka kõikide elanike murekohti ja ettepanekuid seoses jäätmemajanduse kitsaskohtadega. Ettepanekutest ja tähelepanekutest saab kirjutada otse Kerli Lambingule: kerli.lambing@laaneharju.ee 

Kui oleks huvi selles või teistes Rohevalla algatuse töörühmades kaasa lüüa või lihtsalt jagada oma ideid ja mõtteid, saab kirjutada aadressile: rohevald@gmail.com. 

Uncategorized

Rohelise valla fookuses on valla elanik

Kairi Niinepuu-Mark, Rohevalla töörühma liige

Tähelepanelik valla lehe lugeja on kindlasti märganud igas lehes rubriiki Roheline Vald, milles jagatakse praktilisi nõuandeid jätkusuutlikuma elukorralduse osas. Rubriik on osa 2019. aasta maikuus valla kogukonna komisjonis välja käidud rohelise valla idee arengust. 

Roheline vald on kogukondlik algatus, mis on toonud kokku teadusparkide, kogukondade ja valla esindajad, eksperdid, teadlased ning ettevõtjad, et üheskoos töötada välja ning järk-järgult ellurakendada rohelisel mõtteviisil baseeruva elu- ja töökeskkonna mudelit. 

Sügisel algatas Rohevalla töörühm kogukondade esindajate kaudu valla inimeste väärtuste kaardistamise, mille tulemusena saime sisendi, et inimesed soovivad olla terved ja õnnelikud, elada hoitud ning puhtas loodus- ja elukeskkonnas. 

Rohevalla egiidi all seda kõike soovimegi saavutada. Et muuta Lääne-Harju vald tõeliselt puhtaks, nutikaid lahendusi kasutavaks, loodus- ja inimsõbralikuks elukeskkonnaks, on vaja kõikide meie inimeste panustamist ja koos tegutsemist.

Praktilised tegevused on planeerimisel ja teostamisel seitsmes valdkonnas: loodushoid, energia, transport, elanike teavitus, haridusasutuste teavitus, ettevõtlus ja majandus ning jäätmemajandus. 

Loodushoiu töörühma fookuses on mõistliku niitmisloogika väljatöötamine ning rakendamine ja niidulille alade rajamine. Soovime leida võimalusi taimemürk glüfosaadi pritsimise lõpetamiseks valla haldusalas, et säästa pinnast, põhjavett ning elukeskkondi. Hoida meie joogivesi ja maapind puhta ning tervena ka järgmiste inimpõlvede jaoks. Plaanime kutsuda ka teisi omavalitsusi sellesuunalisele koostööle, et leida paremaid võimalusi kogukondade loodusväärtuste hoidmiseks.

Vallaelaniku jaoks on olulised ka jäätmemajandusega seotud teemad. Seetõttu oleme kaardistatud valla jäätmemajanduse probleemkohad, käinud naabervalla efektiivsest  jäätmemajandusmudelist õppimas. Oleme seadnud fookusesse jäätmete liigiti kogumise juurutamise ning parema pakendikogumise süsteemi rakendamise. 

Uuel aastal käivitub LEADER-rahastusmeetme toel ka rohevalla teemavaldkondi kattev elanikkonnale suunatud jätkusuutlike valikute teavitusprogramm “Targa valiku praktikum”, mille raames kutsume vallaelanikke praktilistesse töötubadesse, seminaridele ning aruteludele, et omandada oskusi ja teadmisi, mille najal oma igapäevaelu nutikamalt ja keskkonda hoidvamalt korraldada. Loodame, et lisaks sellele aitab teavitusprogramm ka tuua kogukonna liikmeid tihedamalt omavahel kokku, et vahetada ideid ja mõtteid ning arutleda erinevate valla elu puudutavate küsimuste üle.

Kuidas juba saabuvate pühade ajal targemaid valikuid teha?

Kui säästlik eluviis ning elu- ja looduskeskkonna hoidmine on sulle oluline, siis hoidu lähenevate pühade valguses üleliigse toidu ostmisest, toidu äraviskamise asemel jaga seda naabrite või abivajajatega. Kingituste kokkuostmise asemel võivad alternatiivsed kingitused nagu omatehtud hoidised, käsitöö ja ühistegemised anda rohkelt positiivseid emotsioone. Sea endale väljakutse vältida plastiku ostmist. Pühad annavad võimaluse olla loov säästmisel, nii kingituste kui jõulupuu loomisel, hoidmata sealjuures kokku emotsioonide ja eheduse pealt.

Olgu pühade aeg või mitte, oma elukeskkonna kvaliteeti saab igapäevaselt panustada igaüks – alates oma kodust, koduümbrusest kuni tegevusteni kogukonnas. Usun, et meie vallas saab mõttelaad “Teeme Ära” järjest enam valdavaks. Koos tegemine aitab leida sobivaimad lahendused ja ka tulemused saabuvad kiiremini. 

Kuku raadios toimunud Rohelise valla teemalises intervjuus märkis saatejuht Rein Pärn, et kui enamus omavalitsusi kulutavad palju ressurssi oma identiteedi otsinguil, siis Lääne-Harju vallal on see nüüd olemas. Õdusat pühadeaega meile kõigile!

rohevald

PRESSITEADE: President Kersti Kaljulaid: hoovad rohepöörde tegemiseks on eelkõige…

Neljapäeval, 17. oktoobril toimus Eesti esimene rohelisele mõtteviisile suunatud kogukonna seminar, kus avakõne pidas ning esimeses arutelupaneelis osales riigipea Kersti Kaljulaid.

Lääne-Harju vallas on kogukonna algatusel otsustatud luua ja järk-järgult ellu rakendada jätkusuutlikul mõtteviisil põhinevat elukeskkonna mudelit. Kogukonna eestvedamisel sündinud algatus kannab koondnime Roheline Vald ning seda veab eest initsiatiivgrupp, kuhu kuulub kogukonna esindajaid, ettevõtjaid, teadlasi ja eksperte. Töörühma visiooniks on puhas, nutikaid lahendusi kasutav, loodus- ja inimsõbralik elukeskkond nii lähemas kui kaugemas tulevikus, koosloome kaudu arendatud ja elluviidav jätkusuutlikke valikuid viljelev omavalitsus.

Seminar kutsuti ellu eesmärgiga leida vastuseid juba tekkinud küsimustele ning inspireerida kaasa mõtlema valla kogukondade ja teiste omavalitsuste esindajaid.

Ettekannete ja arutelude käigus jagasid mõtteid Eesti erinevate valdkondade teadlased ja eksperdid: ökoloog Mihkel Kangur; jäätmehoolduse ja ringmajanduse praktik ning ekspert Margus Vetsa; keskkonnasotsioloog ja vanemteadur Kati Orru, kes uurib energia-, transpordi- ja kommunikatsioonisüsteemide säästlikumaks muutmise võimalusi; TLÜ avatud akadeemia juhataja Katrin Männik; Erki Ani, Cleantech ForEST tegevjuht; Kati-Liis Kensap Keskkonnaministeeriumist; Tartu abilinnapea Raimond Tamm; sinise majanduse ekspert Toivo Aalja, ettevõtja Peep Siitam ning Enefit Green juhatuse liige Innar Kaasik.

Panelistid rõhutasid, et tegutsema tuleb asuda kohe:  “minu arust peab homo sapiens liigina jätkama, kuid selleks tuleb jalad kõhu alt välja võtta,” nentis president Kaljulaid. 

Mihkel Kangur märkis, et õige aeg puu istutamiseks oli 10 aastat tagasi, järgmine õige aeg on nüüd ja kohe.

“Oleme olnud digiteemade katalüsaator ja toonud terve maailma koristama. Miks me ei võiks nüüd kliimaküsimustega tegelemist tagant lükata?” küsis riigipea.

Jätkusuutlikud valikud omavalitsuste tasandil on lähitulevikus paratamatud –  president Kaljulaid viitas Euroopa Liidu kliima neutraalsuse eesmärgile aastaks 2050, mis tähendab, et EL on valmis endale ise vajalikud tururegulatsioonid kehtestama. „See on ka ainus viis, kuidas minu nägemuses oleks võimalik maailma päästa,“ lisas president Kaljulaid.

Tehnoloogilise innovatsiooni kontekstis tõi Erki Ani esile, et traditsioonilised tehnoloogiad on poliitikasse sissejuurdunud ning uued tehnoloogiad peavad omama paremat väärtuspakkumist. Ani toonitas nutikate ärimudelite tähtsust innovatsiooni juurutamisel, tuues näitena innovaatiliste ehitisintegreeritud päikesepaneelide tootja Roofit Solar-i pikaajalise visiooni pakkuda kliendile katust tasuta, saades katuse omanikule energia edasimüüjaks. 

Loodusväärtuste kontekstis kutsus Mihkel Kangur Lääne-Harju valla kogukonda üles mõtestama, milliseid väärtuseid peale palgi on võimalik veel sissetuleku allikatena metsast saada, et kogukond elaks külluses. “Ressurss on kogukondlik väärtus ning sellest peab saama kogukond osa,” nentis Kangur. Ta osutas ekspertidega koos loodud nimekirjale, kus leiti enam kui 200. erineva väärtuse, mida on võimalik metsast saada. “Riik on andnud soovituse investeerida üle harvesteridesse, mis toob ühel hetkel kaasa valusa tagasilöögi,” nentis Kangur. 

“Kindlasti tekivad meil ka Eestis puupõllud. Kuid meil peavad jääma alles ka metsad,” rääkis Kaljulaid. “Olen saanud aru, et pole lahendust, et kõik oleks rahul. Siis ongi hea, kui kõik osapooled oma soove väljendavad. Tulebki leppida, et me vaidlemegi.” Tehnoloogiliste lahenduste kontekstis toonitas president, et loodusmaastike säästmiseks tuleb leida päikesepaneelide ja teiste lahenduste paigaldamiseks juba olemasolevaid ehitisi, näiteks tööstushoonete katuseid ning muid rajatisi.

President kutsus omavalitsusi üles viljelema piirideülest koostööd nõudepõhise transpordi rakendamisel:  “Inimene ei taha teada, kus lõpeb omavalitsuse piir. Tahaks innustada, et tehke keegi see esimesena ära ja siis teised näevad, et see toimib ning kutsuge ka tehnoloogiasektor appi.” Suuri struktuurseid muutusi ei teegi inimesed vaid peavad tegema omavalitsused,“ lisas riigipea. Sellega käib riigipea sõnul kaasas ka teadlikkuse tõstmine, kus on omavalitsusel samuti oluline roll. Kohalike omavalitsuste rollist rääkides rõhutas riigipea, et Riigikogu saab luua seadusraamistiku, aga hoovad rohepöörde tegemiseks on eelkõige kohalikul tasandil. 

Riigipea seostas Eesti e-riigi arendamise ning kliimaküsimustega tegelemise: „Vähe on rahvaid, kes on ühe põlvkonna jooksul valmis kaks korda midagi sellist ette võtma, aga meil on üks kogemus juba olemas – tuleb luua seadusruum, et investeeringutel oleks siin hea elada,“ ütles riigipea ja rõhutas, et tark ja nutikas seadusloome aitab rohepöördele kaasa samamoodi nagu digipöördele. „Võime kliimasoojenemise kontekstis tunduda endale väike, ebaoluline ja vaene, aga see ei ole nii.”

Lääne-Harju vald on otsustanud asuda jätkusuutlikel põhimõtetel baseeruvaid valikuid tegema kohe, soovides olla nutikate lahenduste testimise ja pilootprojektide asupaigaks. Valla geograafiline asupaik ning juba olemasolevad algatused PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi, tuuleparkide ja tarkade majade näol annavad vallale suurepärase stardipositsiooni ning võimaldavad asuda looma rohevalla kuvandit nii kohalikul kui rahvusvahelisel koostöö tasandil.

Rohelise valla töörühm on jätkusuutlike valikute praktilised väljundid kaardistanud kuues valdkonnas: haridusasutuste ja elanikkonna teadlikkus, loodushoid, ettevõtlus ja majandus, energia, transport, ning jäätmemajandus. 

Rohelise valla seminar korraldati jätkusuutliku ürituse põhimõtteid järgides.

Lääne-Harju vald asub Loode-Eesti rannikul. Pindalalt on Lääne-Harju vald 644 km²-ga Harjumaal suuruselt teine omavalitsus. Valla elanike arv on 12630. Valla koosseisu kuulub Paldiski linn, kuus alevikku (Klooga, Karjaküla, Keila-Joa, Vasalemma, Rummu, Ämari) ja 46 küla. Vallale kuuluvad väikesaared Suur-Pakri ja Väike-Pakri.

Teaduspark Tehnopol ning PAKRI Teadus- ja Tööstuspark arendavad koos Eesti rohetehnoloogia valdkonda juba üle viie aasta. Erinevate ettevõtlusprogrammidega toetavad nad Eesti rohetehnoloogia ettevõtteid ideest kuni rahastuse, suuremahulise tootmise ning ekspordini. Nad osalevad rohelise valla projektis konsultandina, pakkudes välja parimaid tehnoloogiaid seatud eesmärkide elluviimiseks.

Kontaktid: 

Jaanus Saat

vallavanem

Lääne-Harju vallavalitsus

jaanus.saat@laaneharju.ee

+372 5346 3099

Kairi Niinepuu-Mark

Lohusalu Poolsaare Loodusselts

Rohelise valla töörühma koordinaator

kairi4@gmail.com

+372 5169174

Uncategorized

PRESSITEADE: Toimub Eesti esimene rohelisele mõtteviisile pühendatud kogukonnaseminar

PRESSITEADE
16.10.2019

Neljapäeval, 17. oktoobril toimub Lääne-Harju vallas, Arvo Pärdi keskuses, esimene Rohelise Valla seminar, mis otsib vastust küsimusele, kuidas liikuda terve kogukonna tasandil edasi jätkusuutlikuma elukorralduse poole. Seminari avakõneleja ja panelist on Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

Inspiratsiooniseminaril astuvad ettekannete ja arutelude käigus lavale Eesti erinevate valdkondade tippteadlased, nagu näiteks ökoloog Mihkel Kangur; jäätmehoolduse ja ringmajanduse praktik ning ekspert Margus Vetsa; Keskkonnasotsioloog ja vanemteadur Kati Orru, kes uurib praegu energia-, transpordi- ja kommunikatsioonisüsteemide säästlikumaks muutmise võimalusi ning Katrin Männik, TLÜ avatud akadeemia juhataja, tehnoloogia- ja innovatsiooniekspert. Neile lisaks osaleb aruteludes ettevõtjaid ehituse, energeetika ja IT valdkonnast, sinise majanduse asjatundjaid ning kuuleb erinevaid edulugusid Eesti erinevaist paigust. Seminari modereerib Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.

Loode-Eesti rannikul asuv Lääne-Harju vald on otsustanud luua ja järk-järgult ellu rakendada rohelisel mõtteviisil põhineva elu- ja töökeskkonna mudeli. Kogukonna eestvedamisel sündinud algatus kannab koondnime “Roheline vald”, ning seda veab eest initsiatiivgrupp, kuhu kuulub nii kogukonna eestvedajaid, ettevõtjaid, kui ka erinevate valdkondade eksperte, kelle ühine soov on, et terve Lääne-Harju vald oleks puhas, nutikaid lahendusi kasutav, loodus- ja inimsõbralik elukeskkond nii lähemas kui kaugemas tulevikus, koosloome kaudu arendatud ja elluviidav omavalitsus.

“Tahame kaasa haarata meie kogukonna erinevad liikmed, et koos hakata mõtlema, kuidas kõige paremini ühe omavalitsuse tasandil hakata samm-sammult koostöös terve elukeskkonna poole liikuma. Kõik vallas elavad ja tegutsevad inimesed tahavad, et meie õhk ja vesi oleksid puhtad, loodus hoitud ning igapäevane elukorraldus sujuv ja hästi korraldatud. Terve maailm liigub sealjuures arukamate ja rohelisemate lahenduste poole. Ka Eestis mõtlevad mitmed teised vallad samas suunas. Sellel seminaril saame silmast silma kokku saada ja edasisteks sammudeks mõtteid ja inspiratsiooni koguda.,” sõnas Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.

Tegemist on esimese sellelaadse sündmusega Eestis, millele tulevikus loodetakse lisa. “Usume, et oleme alles pika tee alguses ja mida rohkem teeme omavahel koostööd, jagame parimaid teadmisi, ideid ja praktikaid, seda kiiremini ning kaugemale jõuame,” sõnas Saat.

Seminari ettekanded ja arutelud jäädvustatakse, et neid hiljem huvilistega jagada. Seminarile on oodatud ka meedia, vajalik on allolevate kontaktide kaudu eelnev registreerimine. 

Lääne-Harju vald asub Loode-Eesti rannikul. Pindalalt on Lääne-Harju vald 644 km²-ga Harjumaal suuruselt teine omavalitsus. Valla elanike arv on 12630.  Valla koosseisu kuulub paldiski linn, kuus alevikku (Klooga, Karjaküla, Keila-Joa, Vasalemma, Rummu, Ämari) ja 46 küla. Vallale kuuluvad väikesaared Suur-Pakri ja Väike-Pakri.
 
Teaduspark Tehnopol ning PAKRI Teadus- ja Tööstuspark arendavad koos Eesti rohetehnoloogia valdkonda juba üle viie aasta. Erinevate ettevõtlusprogrammidega toetavad nad Eesti rohetehnoloogia ettevõtteid ideest kuni rahastuse, suuremahulise tootmise ning ekspordini. Nad osalevad rohelise valla projektis konsultandina, pakkudes välja parimaid tehnoloogiaid seatud eesmärkide elluviimiseks.


Kontaktid: 

Jaanus Saat

vallavanem

Lääne-Harju vallavalitsus

jaanus.saat@laaneharju.ee

+372 5346 3099

Kairi Niinepuu-Mark

Lohusalu Poolsaare Loodusselts

Rohelise valla töörühma koordinaator

kairi4@gmail.com

+372 5169174

rohevald

PRESSITEADE: Kogukond rajab rohelist valda

Loode-Eesti rannikul asuv Lääne-Harju vald on otsustanud luua ja järk-järgult ellu rakendada rohelisel mõtteviisil põhineva elu- ja töökeskkonna mudeli. Algatust tööpealkirjaga “Roheline vald” veab eest initsiatiivgrupp, kelle soov on, et Lääne-Harju vald oleks puhas, nutikaid lahendusi kasutav, loodus- ja inimsõbralik elukeskkond.

Lääne-Harju valla kogukond soovib muuta oma kodukoha Eesti esimeseks roheliseks vallaks. Ideega on kaasa tulnud teaduspargid, Eesti suurimate kodanikualgatuste eestvedajad, teadlased ning vallavalitsus eesotsas vallavanemaga. Rohelise valla töörühma koosseis on laiapõhjaline, eesmärgiga arvestada erinevate sihtrühmade nägemusi.

“Soovime väärindada siinset elukeskkonda lähtudes jätkusuutlikkuse põhimõttest. Arendame koostöös kohaliku kogukonna esindajate ning valdkonna ekspertidega välja säästliku ja nutika rohevalla mudeli. Jätkusuutlikke kontseptsioone, mida kasutusele võtta on juba rohkelt,” avas ettevõtmise eesmärki rohelise valla idee algataja, valla elanik ja ettevõtja Kairi Niinepuu-Mark.

Rohelise valla töörühmas on küpsenud ideestik rohevalla alustaladest transpordi, energia, ettevõtluse, keskkonnateadlikkuse, loodushoiu ja jäätmekäitluse vallas. Kuid detailsem töö seisab alles ees.

17. oktoobril toimub Rohelise Valla Inspiratsiooniseminar, mille avakõneleja ja arutelu panelist on Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Seminar toob kokku valdkondade ekspert-teadmist, jätkusuutlikkuse ideest huvitunud ettevõtjad, teiste omavalitsuste, valla haridusasutuste ning kogukonna esindajad. Seminari ühe tulemina loodetakse panna alus omavalitsuste koostööle roheliste valikute elluviimisel.

Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat tunnistab idee ambitsioonikust: “Ilmselgelt ei lähe eesootavad kliimamuutused meist mööda, mistõttu peame varem või hiljem seisma oma elukeskkonna ja tervise eest. Lääne-Harju vald on otsustanud astuda esimese julge sammu – soovime välja arendada võimalikult tervikliku ja läbimõeldud mudeli, kus nii omavalitsus, elanikud kui ka ettevõtjad teadlikult väärtustavad keskkonda ja jätkusuutlikku elukorraldust,“ märkis Saat.

Samade küsimustega tegeletakse üle Eesti, kuid Lääne-Harju vald soovib luua midagi, mida ei ole varem tehtud Eestis ega ka mujal maailmas – luua terviklik jätkusuutliku elukorralduse mudel kohaliku omavalitsuse tasandil, hõlmates haridusasutusi, kohalikku ettevõtlust ja kogukonda.

Vald on astunud esimesed sammud juurutamaks ülevallalist pakendikogumise süsteemi. Rohehangete rakendamine, vajadusepõhine transpordikorraldus ja ringmajanduse juurutamine on vaid mõned eesmärgid, mille suunas tehakse lähemas tulevikus reaalsed vallaelanike igapäevaelu puudutavad sammud. Esimese sammuna on vallamajas loobutud vee-automaatidest ja plastpudelitest; sündmusi korraldades lähtutakse jätkusuutliku ürituse juhistest. Esimese vallana Eestis liituti plastpudelitest vältimise teadlikkuse tõstmise programmiga Ära Joo Plasti.

Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonnajuht Ragmar Saksing ning PAKRI Teadus-ja Tööstuspargi juht Enn Laansoo Jr. tõdevad, et tegemist on väga nõudliku ettevõtmisega. “Me koostame kogu valdkonna pikaajalise tervikplaani, mida viime ellu järgemööda. Programmi saab rakendada teistes valdades ja ka mujal Euroopas. Omalt poolt saame pakkuda kontakte Eesti ettevõtetega, kes on välja töötanud lahendused soovitud eesmärkide elluviimiseks,” lausus Saksing.

Lääne-Harju vald asub Loode-Eesti rannikul. Pindalalt on Lääne-Harju vald 644 km²-ga Harjumaal suuruselt teine omavalitsus. Valla elanike arv on 12630.  Valla koosseisu kuulub Paldiski linn, kuus alevikku (Klooga, Karjaküla, Keila-Joa, Vasalemma, Rummu, Ämari) ja 46 küla. Vallale kuuluvad väikesaared Suur-Pakri ja Väike-Pakri.

Teaduspark Tehnopol ning PAKRI Teadus- ja Tööstuspark arendavad koos Eesti rohetehnoloogia valdkonda juba üle viie aasta. Erinevate ettevõtlusprogrammidega toetavad nad Eesti rohetehnoloogia ettevõtteid ideest kuni rahastuse, suuremahulise tootmise ning ekspordini. Nad osalevad rohelise valla projektis konsultandina, pakkudes välja parimaid tehnoloogiaid seatud eesmärkide elluviimiseks.

Kontaktid: 

Jaanus Saat

vallavanem

Lääne-Harju vallavalitsus

jaanus.saat@laaneharju.ee

+372 5346 3099

Kairi Niinepuu-Mark

Lohusalu Poolsaare Loodusselts

Lääne-Harju valla kogukonna komisjon

tere@lohusaluloodus.ee

+372 5169174