Arvamusfestival toob Paidesse toidupäästmise innovatsiooni
9.-10. augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil saab näha ja kasutada toidupäästmise innovatsiooni, kus ülejääv toit suunatakse päikesepaneelidel töötavasse toiduringluskappi.
Taastuvenergial töötav jahekapp hoiab toidu jahedas ning kappi saavad tuua toitu ja sealt seda võtta festivali toimumise ajal kõik toitlustajad ja külastajad.
Toiduringluskapp paigaldatakse pealava kõrval asuvale Taastuvenergia alale.
Taastuvenergial töötavaid toiduringluskappe on hetkel üle Eesti 12, Haapsalust Põlvani, kus on omavahel tihedalt infot vahetav ja toetav eestvedajate võrgustik.
Toiduringluse võrgustik korraldab Märt Treieri modereerimisel arutelu “Millal toidust sai häbiasi?”. Arutelul visioneeritakse kogukonda, kus toitu ei raisata ja toiduringlus on normaalsus. Huvilisi oodatakse kaasa mõtlema ja arutama Digipõllu alale. Arutelu ja toidukapi tutvustamist toetab Sotsiaalministeerium, kelle strateegiliseks partneriks on toidukappide väljatöötaja ja võrgustiku arendaja Roheline Vald MTÜ.
Avalikku ruumi hästi sobituva, ilmastikukindla, kasutaja- ja keskkonnasõbraliku toidukapi saab endale soetada iga kogukond, kus leidub inimesi, kes soovivad oma elukohas toidu raiskamist vähendada. Uuri täpsemalt: https://rohevald.ee/toiduringlus/
Roheline Vald MTÜ on Sotsiaalministeeriumi strateegiliseks partneriks toiduringluskappide piirkondliku toimimise tagamiseks Hasartmängumaksust sotsiaalvaldkonna projektide toetamine (RE.3.1.1) raames. Kokku on rahastatav summa kolme aasta peale 150 000 eurot, mis jaguneb 8 piirkondliku toidukapi vahel:
Tasustatud tegevused hõlmavad kohaliku MTÜ poolt kapi korrashoiu ja töösoleku tagamist, kohaliku toiduringluse korraldamist, kohalike partnerite kaasamist ja koostöö juurutamist, päästetava toiduga varustamist, sealhulgas fikseeritud ajal kapi täitmine, sealhulgas enam abi vajavatele inimestele ning teavitustegevusi. Projektil ei ole tasustatud projektijuhti, selle tegevusi koordineerib Roheline Vald MTÜ vabatahtlikult. Kokku on taastuvenergiaga töötavaid kappe üle Eesti 12, eelnimetatutest lisaks veel Laulasmaa toiduringlus, Padise toiduringlus, Peetri toiduringlus ja PÕLTSAMAA TOIDURINGLUS.
Kui soovid oma piirkonnas toidukapi tegevustele kaasa aidata ja neid arendada võta oma piirkonna esindajatega julgelt ühendust.
Aruheina lasteaia direktor Kristiina Konsi sõnul osales lasteaed ringmajanduse arenguprogrammis ning otsustas selle raames paigaldada toiduringluskapi vähendamaks toidu raiskamist.
„Aruheina lasteaed on küll toiduringluskapi paigaldamise idee algataja ja protsessi eestvedaja, kuid toiduringlus saab toimida vaid ühtehoidvas ja hoolivas kogukonnas. Selle kapi idee palju suurem, kui ainult lasteaias üle jääva toidu päästmine – sinna saavad kõik viia oma kodus või mujal üle jäävat kvaliteetset toitu. Samuti sealt toitu kaasa võtta. Oluline on seejuures teadvustamine, et toiduringluskapp ei ole mõeldud ainult abivajajatele, vaid kõigile,“ sõnas ta.
Direktor usub, et kappi hakatakse kogukonna poolt aktiivselt kasutama. „Toidukapp õpetab ka lastele mõtteviisi, et toit on hinnaline ressurss, millega tuleb säästlikult ümber käia. Julgen arvata, et Aruheina lasteaia pered võtavad õhtuti hea meelega kaasa meie kokkade pühendumisega valmistatud toitu. Pakume lastele kvaliteetset ja tervislikku mahetoitu ning kasutame naturaalseid tooraineid,“ rääkis Kristiina Kons.
Ta lisas, et toiduringluskapi korrasoleku eest hakkab hoolt kandma ühelt poolt lasteaed, kuid teisalt saab olema suur roll ka sealse piirkonna vabatahtlikel, kes hoolivad toidukao vähendamisest ja keskkonnast. Kappi toodud toiduainete infot hakatakse postitatama Facebooki gruppi „Peetri toiduringlus“.
Toiduringluskapi projektiga algusest peale seotud olnud Rae abivallavanem Bärbel Salumäel on väga hea meel, et Aruheina Lasteaed selle projekti vedada võttis: „Juba aastaid tagasi alevikuvanemana oli mõte toiduringluskapid ka meie valda tuua, kuid kohalikele MTÜ-dele ja kogukonnale sellise vastutuse panemine ei pruugi alati tagada projekti järjepidevust, sest vabatahtlikkusest võib saada kohustus. Ringluskappide paigaldamine meie lasteasutuste juurde võimaldab aga siduda õppekavadega selle kasutamise ja hooldamise. Olen ääretult tänulik Aruheina lasteaia kollektiivile ja usun, et see ei jää meie vallas ainsaks selliseks algatuseks.“
Toiduringluskapp toimib päikeseenergial, mis tagab muuhulgas jahutuse kapis – nii on võimalik seal toitu hoiustada sõltumata ilmastikutingimustest. Toiduringluskapi on välja töötanud kogukondlik algatus Roheline Vald (www.rohevald.ee). Selle rajamist toetasid Alexela, Taastuvenergia, Rae Vallavalitsus ja EMP programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“.
Täna, 5. aprillil avati Lääne-Harju vallas rekordarv kogukondlikke toiduringluskappe. Uued kapid alustavad tööd Padisel, Kloogal ning Leholas. Lisaks teenindavad toidukapid valla kogukondi Paldiskis, Laulasmaal ja Vasalemmas.
Toiduringluskapi eesmärk on vähendada toiduraiskamist, võimaldades piirkonnas ülejääv toit suunata koheselt kogukonnale tarbimiseks. Toidukapp on suunatud kõigile elanikele ja kohalikele toidukäitlejatele ning see on alati avatud.
“Toiduringluskappidega riiklikku rekordit lüüa on kahtlemata hea tunne, sest see näitab, kui keskkonnateadlikud siinsed inimesed ja kogukonnad on. Just nende initsiatiiv ja agarus on üha laieneva toidukapivõrgustiku taga,” põhjendas toidukappide levikut valla küladesse ja alevikesse Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. “Seniste toidukappide kogemus näitab, et need on vägagi omaks võetud ning nende täitmine ja tühjendamine ei ole siin tabuteema. Lisaks reaalsele toiduraiskamise vähendamisele on kapid aidanud tõsta ka teadlikkust selles osas. Eriti positiivne on see, et kohalikud koolid on sellesse kaasatud – koolitoidu ülejäägid viiakse kappi järgmistele tarbimiseks, samuti käivad koolilapsed ise kapist toidupoolist võtmas.”
Madala ökoloogilise jalajäljega lokaalne toidujagamine on järjest levinum trend. Lisaks toiduraiskamise vähendamisele võimendavad toidukapid kohalikku kogukonnatunnet, säästva mõtteviisi juurdumist ning sillutavad teed ka teistele ring- ja jagamismajandussüsteemidele.
Toiduringluskappide ellukutsumisele panid õla alla eestimaine energiaettevõte Alexela ja taastuvenergia ekspert Sunly.
“Oleme võtnud eesmärgiks märgata ja vajadusel anda jõudu juurde Eesti kogukondade algatustele, mis aitavad muuta meie igapäevaelu jätkusuutlikumaks ja hoiavad meie inimesi ning keskkonda. Toiduringlus on väga oluline teema, mille puhul on erinevaid osapooli, logistilisi väljakutseid, ressursi ja kohati ka initsiatiivi puudust. Ometi aitab just toidu raiskamise vähendamine meie keskkonna negatiivset mõju vähendada. Meil on siiralt hea meel, et Rohevalla toiduringluskappide projekt on osutunud nii edukaks ning aidanud üle Eesti meie kõigi teadlikkust ringmajandusest kasvatada. Mida teadlikumad me oleme, seda kestlikumaid valikuid oskame teha ning seda õnnelikumad me hoitud keskkonnas oleme. Koostöös peitub jõud ja võimalus muuta maailma paremaks,” rõhutas kodumaise energiaettevõtte Alexela taristu valdkonnajuht Aivar Räim.
“Rohevallast alguse saanud toiduringluskapid on tänaseks jõudnud mitmele poole Eestis ning on ideaalne näide, kuidas rohujuuretasandi kogukonna algatus saab päriselt keskkonnale kingituse teha,” hindas Sunly kogukonnasuhete juht Tuuliki Kasonen. “Toidu raiskamise vähendamine on oluline samm säästva tuleviku suunas ning toiduringluskappide levik üle Eesti toob selle sõnumi veelgi lähemale igaühe igapäevaelule. Sunlyl on hea meel sellesse panustada,” märkis Kasonen.
Taastuvenergial töötavad toiduringluskapid asuvad lisaks Lääne-Harjule ka Raplas, Keilas, Põltsamaal, Põlvas ja Haapsalus. Loodud on üle-eestiline toiduringluskappide MTÜ-de võrgustik. Toidukapi igapäevaelu saab jälgida kohaliku piirkonna facebooki lehel.
Toidukapid on väljatöötanud ja paigaldanud kogukondlik algatus Roheline Vald, mis arendab ja viib ellu kogukondadele suunatud kestliku mõtteviisiga seotud algatusi.
2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab söömiskõlbulik kuid raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta. ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.
Täna, 17. mail avati Haapsalus esimene päikeseenergial toimiv toiduringluskapp Läänemaal. Kogukonna, linnavalitsuse ning ettevõtete koostöös ellukutsutud toidukapp on mugav ja kiire võimalus, kuidas leibkonnad ning toidukäitlejad saavad suunata tarbijani kohest realiseerimist vajavad toiduained.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles näeb toiduringluskapis lihtsa talupojamõistuse väljundit: “Toitu tuleb süüa, toitu ei tohi raisata!”
Madala ökoloogilise jalajäljega lokaalne toidujagamine on järjest levinum trend. Lisaks toiduraiskamise vähendamisele võimendavad toidukapid kohalikku kogukonnatunnet, säästva mõtteviisi juurdumist ning sillutavad teed ka teistele ring- ja jagamismajandussüsteemidele.
“Olen äärmiselt rõõmus, et saime Haapsalus avatud Läänemaa esimese toiduringluskapi. Sellised algatused on olulised sammud jätkusuutliku ja teadliku tarbimise suunas. Toiduraiskamine on murettekitav probleem meie ühiskonnas ning toiduringluskapid on suurepärased vahendid selle vähendamiseks. Koostöö kohaliku kogukonna, linnavalitsuse ja ettevõtetega näitab meie kõikide ühishuvi ja pühendumust säästvale tulevikule. Loodan, et see algatus inspireerib jätkuvalt teisigi linnu ja piirkondi järgima meie eeskuju ning looma veelgi rohkem toiduringluskappe üle Eesti,” sõnas kapi avamisel energiaettevõtte Alexela tegevjuht Aivo Adamson.
Taastuvenergia tootja Sunly kogukonnasuhete juht Tuuliki Kasonen tähtsustas avamiskõnes kogukonnagruppide vahelise sünergia tekkimist. „Toiduringluskapp on sellise koostöö väga hea näide ning loomulikult tulime siin appi sellega, mida kõige paremini oskame – päikeseenergia tootmisega,“ sõnas Kasonen.
Haapsalu toiduringluse üks eestvedajatest, vabatahtlik toidupäästja Anu Aljaste märkis, et innovaatiline toidukapp võiks tema hinnangul kogukonda ja toidukäitlejaid motiveerida toiduraiskamist vältima. Aljaste kutsus kogukonda üles omavahel ülejäävat söögikõlbulikku toitu jagama, samuti oodatakse panustama poode, söögikohti, kohvikuid ja haridusasutusi.
Haapsalu toiduringluskapi ehitust toetasid Haapsalu linnavalitsus, energiaettevõte Alexela, taastuvenergia lahendusi pakkuv Sunly City, Haapsalu Uksetehas, Rannarootsi Muuseumi kaudu Rootsi kogudus Brödet ning kohalike elanike annetused.
Toiduringluskapi töötas välja ja paigaldas kogukondlik algatus Roheline Vald, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud algatusi.
Taastuvenergial töötavad toiduringluskapid asuvad lisaks Haapsalule veel Laulasmaal, Paldiskis, Vasalemmas, Raplas, Keilas, Põltsamaal ja Põlvas. Loodud on kohalikku kappi haldav MTÜ-de võrgustik.
2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab söömiskõlbulik kuid raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta. ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.
Pressiteate koostaja:
Kairi Niinepuu-Mark, kogukondlikust algatusest Roheline Vald MTÜ
1. (Foto: Kairi Niinepuu-Mark) Tuuliki Kasonen, Sunly City kogukonnasuhete juht
2. (Foto: Malle-Liisa Raigla) Haapsalu toiduringluskapi avamine
3. (Foto: Malle-Liisa Raigla) Alexela tegevjuht Aivo Adamson kutsub üles kogukondi väärtustama toitu ja ülejäävat kogukonnas jagama.
roheline vald toiduringluskaa, toidujagamiskappAivo Adamson, Alexela tegevjuht Haapsalu toiduringluskapi avamine
28. veebruaril avati Põlvas kogukondlik päikesepaneelidel töötav toiduringluskapp. Toidukapi eesmärk on juurutada jätkusuutliku tarbimise ideed kogukonnas ning see on suunatud kõigile elanikele ja toidukäitlejatele. Päikesepaneelidel töötav toidujagamise kapp kutsuti ellu kogukonna, vallavalitsuse ning kohalike ettevõtjate koostöös.
Toiduringluskapi abil antakse Põlvamaa elanikele ja toidukäitlejatele kiire ja mugav võimalus ülejääva toidu turvaliseks ümberjaotamiseks. Kapis töötav jahekapp võimaldab panna ringlema ka toiduaineid, mis vajavad säilimiseks eritemperatuuri. Energia säästmiseks kasutab jahekapp päikeselistel ilmadel taastuvenergiat. Kappi toodud toiduainete info postitatakse sotsiaalmeedia gruppi “Toiduringlus Põlvas ja Põlvamaal”.
Põlva toiduringluskapi ehituse üks toetajatest, heategevusorganisatsiooni LC Põlva Gloria Lionsklubi esindaja Kristiina Hioväinu sõnul toetati Põlva toidukapi ehitust, et luua platvorm, mis jääks igapäevaselt toimima ja kogukonda teenima. “Püstitatud väga viisakas toidukapp annab loodetavasti julguse kõikidele kapis leiduvat tarbida, sest päästetud toit täidab kellegi kõhu ja aitab maailmas toimuvat ületootmist ehk veidi vähendada,” rääkis Hioväin.
Kapi puhtuse ja kasutamise reeglitele vastavuse eest kannavad hoolt kapi haldaja MTÜ Põlvamaa Tsõõrimajandus poolt koordineeritud vabatahtlikud.
Põlva vallavanem Martti Rõigase sõnul toetas vald igati kogukonna initsiatiivi tuua toiduringluskapp ka Põlvasse. Rõigase hinnangul räägitakse palju rohepöördest ja selle all peetakse silmas suuri ettevõtmisi. “Kogukonnad saavad rohepööret alustada juurtasandil, näiteks toiduringlusest. Peame olema säästlikud tarbimises ning mitte viskama kallist ressurssi lihtsalt minema. Kui kellelgi on toitu üle, siis on alati sellele olemas ka tarbija,” rääkis Rõigas.
Toiduringluskapi ehitusele panid õla alla kohaliku elu edendajad LC Põlva Gloria Lionsklubi, Põlva vald, eestimaine energiaettevõte Alexela, taastuvenergiatootja Sunly City, toiduainesektori esindaja Tere AS, puitehitiste tootja OÜ Kagukodu ja taastuvenergia lahenduste pakkuja Sol Navitas.
Päikesepaneelidega toiduringluskapid on välja töötatud ning paigaldatud kogukondliku algatuse Roheline Vald poolt, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud projekte. Päikesepaneelidega toiduringluskapid asuvad veel Laulasmaal, Paldiskis, Vasalemmas, Keilas, Raplas ja Põltsamaal.
2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab söömiskõlbulik kuid raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.
ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.
Kogukondliku algatuse MTÜ Roheline Vald väljatöötatud taastuvenergial töötavad kogukondlikud toiduringluskapid on nomineeritud “Aasta keskkonnategu” konkursile, oleme 8 finalisti seas. Hetkel on töötamas 6 toiduringluskappi, piirkondi, kuhu seda soovitakse ning töö kogukonnaga käib on enam kui 13 ning see arv suureneb pidevalt.
Tänu partnerite toele on toiduringluskapid Lääne-Harjus 4. piirkonnas , Raplas ning Keilas.
Hetkel on toimumas ka „Aasta keskkonnategu“ konkursi rahva lemmiku valimine. Hääletada saab keskkonnatunnustuste kodulehel, kus hääletamiseks tuleb end isikustada ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu, mis tagab ausad hääletustulemused. Hääletus kestab 13. novembrini https://keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnategu/kandidaadid
Lisaks toiduringluskappidele on võistlustules Haugimaimude asustamine – MTÜ Saaremaa Kalavaru Keskkonnakuu korraldamine – Piret Mäestu Kogukondlikud toiduringluskapid – MTÜ Roheline vald Konnade päästmine rände ajal – Robert Sild ja konnapäästjate tiim Keskkonnaprogramm REUSE ME – Tilk!/Green Valley Ventures OÜ Vanade majade ja mööbli taastamine – Aina Lee ja Türi kogukonnaselts Mati Sepp – looduskaitse ja metsanduse ekspert Keskkonnasõbralikud kogumismajad – MTÜ Uuskasutuskeskus
Konkursiga juhitakse tähelepanu ja tunnustatakse neid inimesi, ettevõtteid või organisatsioone, kes on oma tegevusega suurendanud keskkonnateadlikkust või avaldanud positiivset mõju keskkonnale.
Konkursi võitja saab auhinnaks 5000 eurot, mille rohetiim on otsustanud paigutada jätkuvatele tegevustele toidukao vähendamiseks, kui selline auhind meile peaks osaks saama.
Aasta keskkonnateo konkurssi korraldab Keskkonnaministeerium.
Selle aasta kevadel külastasid Lääne-Harju valda Slovakkia omavalitsuspiirkonna Spissky Hrhov eestvedajad, mille käigus tutvuti kogukondlike rohevalla projektidega.
2.-8.oktoobrini Slovakkiat külastanud Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi eestvedaja Kairi Niinepuu-Mark tõdes, et mitmed kevadel esitletud ideed on leidnud Spissky Hrhovis viljaka pinnase. Näiteks on ka sealne omavalitsus loobunud ühekordse plasti vältimise eesmärgil pudeliveest ning ühekordsetest suhkru- ja koorepakkidest. Ellu on kutsutud Slovakkia teistest piirkondadest erinev jäätmete kogumise süsteem, kus iga majapidamise jäätmekonteinerite tühjendamine registreeritakse QR koodi abil ning prügiveo tihedus on reguleeritud konteineri täitumise järgi.
“Saime Eestis rohkelt inspiratsiooni kohalike eestvedajate ideedest ja rohevalla projektidest”, märkis Spissky Hrhovi omavalitsusjuht Zuzana Kučerová. “Soovime ka oma piirkonna inimestele luua järjest jätkusuutlikumat elukeskkonda ja pakkuda mugavamaid teenuseid. Meie elanike arv kasvab kiires tempos ja see seab suuri väljakutseid, kuidas jätkusuutlikumalt tegutseda,” rääkis Kučerová.
Piirkonnas kogutakse liigiti rõivaid, õli, klaasi ning plastikut. Kohaliku elu võimendamiseks on Slovakkias levinud munitsipaalosalusega sotsiaalsed ettevõtted. Piirkonnas on mitmeid tootmis- ja toitlustusasutusi, mis pakuvad tööd kohalikele inimestele ning teenuseid ka teistele omavalitsustele. Kohalik puidu graveerimisteenuseid pakkuv ettevõte sai inspiratsiooni Tallinna Lennujaamas nähtud kuumaalustest, mille sarnased on tänasel päeval tootmises ja mida turustatakse suveniiripoodidele. Piirkonna tootjatele müügiväljundi loomiseks avati pood, kus valdav osa toiduained on müügil pakendita. Kui Lääne-Harjus rajati sel aastal Kloogale kogukondlik parvesaun, siis Spissky Hrhovi piirkond ehitas endale kogukondliku metsasauna, mis on elanike seas väga populaarne, hoolimata saunatraditsioonide puudumisest. Omavalitsus omandab kogukonnale teenuste ja ajaveetmise võimaluste pakkumiseks renoveerimist vajavaid hooneid, viimati osteti 17. sajandil ehitatud mõis.
Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi esindajale andis rohkelt inspiratsiooni kohaliku kooli jätkusuutlike põhimõtetega põimitud õppetegevus. Kool seob kestlikke põhimõtteid õppetöösse strateegiliselt, kõikide õppeainete juurde on integreeritud õueõpe ning praktilised tegevused. Õpilaste päralt on taimekasvatus – permaaed, kasvuhoone, arooniapõõsad ning kokkamiseks väliahi. Lapsed hoolitsevad taimede kompostimise ning tiigi korrashoiu eest. Loodusõppe raames õpitakse mesilaste eest hoolitsemist, õpilastel on kasutada kaitseriietus ja vajalikud tööriistad. Õpilasi motiveeritakse kasutama koolibussi asemel jalg- ja tõukerattaid. Teostamisel on päikesepaneelide paigaldamine kooli katusele ning vihmavee jaotussüsteem.
Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi eestvedaja kohtus omavalitsuste esindajatega ka Tokaj ning Košice piirkonnas kogemuste vahetamiseks ja koostöövõimaluste leidmiseks.
Lääne-Harju ja Spissky Hrhovi piirkondade esindajate külastused said teoks koostööprojekti NICOLE (New Initiatives and Co-operation for Local Economies) raames, mille partner Eestis on Lääne-Harju Koostöökogu. Selle projekti tulemusena saavad omavalitsused kogemusi ja näiteid, kuidas saada hakkama kliimamuutuste keskkonnas.
rohevald
