Tänaste globaalset mõõtu keskkonnaprobleemide valguses on inimeste seniste valikute ning harjumuste jätkusuutlike põhimõtete tutvustamiseks ning juurutamiseks vaja süsteemsemalt teostada teavitustöid kaasamise, praktilise info jagamise ning kollektiivsete algatuste soodustamise näol.
Olenevalt valdkonnast on suuremad kitsaskohti mitmeid: jäätmekäitluse osas madal teadlik tarbimine –tarbimise ja tekkivate jäätmete /plasti seoseid, prügikastid ajavad üle, samas, kui oleks võimalusi nii pakendite kui olmejäätmete vähendamiseks ja teadlikuks sorteerimiseks. Praktilise teadlikkuse vajakajäämine jäätmesorteerimise osas, mis on toonud kaasa pakendikonteinerite äraveo (papi ja paberi konteinerisse pannakse olmejäätmeid jms), kogu pakendikäitluse süsteemi parem arusaamine aitaks kaasa ka sorteerimise teadlikule käsitlusele. Leiame, et biojäätmete käitlus on vähene, sh puuduvad ka kogukondlikud kompostimise tavad ja algatused. Vallas ei ole levinud kasutada majapidamistes tänapäevasemaid energialahendusi. Säästlikumad ja keskkonnasõbralikumad lahendused aitaksid tõsta elanikkonna elujärge ka finantsiliselt. Kogukonnad ei tee omavahel koostööd, sh energialahenduste hankimise osas oleks potentsiaal suur; madal teadlikkus uutest lahendustest; meie piirkonna suurt potentsiaali olla liider rohevaldkonnas aitaks teostada elanikkonna koostöö, mida saab saavutada läbi teadlikkuse suurendamise, diskussiooni algatamise, ühisosa leidmise. See hetkel puudub. Ettevõtlikud inimesed ei majanda reeglina jätkusuutlikumalt ja ressursisäästvamalt, kuna ei praktiseerita sinise majanduse ideid, mille kasutuspõhimõtted ei ole veel levinud.
Mida soovime saavutada?
Projektis planeeritud koolituste, õpitubade ja tegevuste kaudu suureneb
jätkusuutlike valikute ja võimaluste teadlikkus kogukonnas, mis omakorda soodustab tegema praktilisi keskkonnasäästlikke ja samas majanduslikult tulusaid valikuid.
Kogukonna ettevõtlikud liikmed saavad teadlikumaks uuematest jätkusuutlikumatest võimalustest, ärimudelitest ja põhimõtetest, mille järgimisel on võimalik oma tegevused ringmajanduse põhimõtetega kooskõlas olevaks ning keskkonnasõbralikumaks muuta. Kogukonna vajaduste, ootuste, valmisoleku ja potentsiaali kaardistamine edasiste rohevalla tegevusfookuste seadistamiseks.
Teavitustegevustega on plaanis jätkata rohevalla töörühmaga, kuhu kuuluvad teadusparkide esindajad ja kogukonnaliikmed ka pärast käesoleva projekti lõppu.
Eesti elanikkonna teadlikkuse uuringu (2018) põhijäreldustena leiti, et “elanike keskkonnateadlikkus on võrreldes 2016. aastaga pisut suurenenud, millest annab tunnistust huvi kasv Eesti keskkonnaseisundi suhtes ning keskkonnasäästlike käitumisviiside levimine (nt prügi sorteerimise osas). Samas näitavad uuringu tulemused kohatisi puudujääke keskkonnaalases süsteemses mõtlemises ning oskustes siduda teoreetilisi teadmisi igapäevaeluga.
Keskkonnasäästliku eluviisi üheks põhikomponendiks peetakse prügi sorteerimist ning vähem teadvustatakse seda, et keskkonnakahjude ennetamiseks on lisaks jäätmetega tegelemisele oluline ka tarbimisharjumuste muutmine, et katkestada keskkonnavaenulik tootmis- ja tarbimisahel. “ Uuringus tõdeti, et “/…/ jättes kõrvale jäätmekäitluse, mille osas on elanikkonna käitumine üsna keskkonnasõbralik, võib öelda, et muudes aspektides pole keskkonnasäästlik eluviis veel harjumuseks saanud. Samas toetab muutusi see, et elanikud ise peavad keskkonnasäästlikku eluviisi oluliseks ning aduvad ka keskkonnaprobleemide tõsidust, arvates, et keskkonnaprobleemid ei ole üle tähtsustatud ning senisel kursil jätkamine võib viia ökoloogilise katastroofini. “ Projekti järjepidevuse aspektist (milleks on selle projekti puhul 2 aastat) on uuringu järgi oluline kogukondade laiema vaate soodustamine: “/…/ elanike teadlikkus keskkonnaprobleemidest on suhteline – probleemid, mis pole n-ö käegakatsutavad, jäävad inimeste jaoks sageli liiga kaugeks ja abstraktseks, et nende olulisust tajuda. Samuti viitavad tulemused sellele, et kohati ei tajuta probleemide tekkepõhjusi – probleemsena tajutakse tagajärgi (juba tekkinud keskkonnakahjusid), mitte aga tegevusi, mis nende tagajärgedeni viivad/…/ inimesed ei teadvusta, et muutused algavad neist endist ning et kodanikena on neil võimalus keskkonnaotsuseid mõjutada. “
Uuringus leiavad 74% inimestest (Nõustun täiesti või Pigem nõustun), et “Kui inimkonna tegevus jätkub praegusel kujul, siis satume me peagi ökoloogilisse katastroofi”.
Kogukonna algatus ja idee rakendada vallas jätkusuutlikest põhimõtetest johtuvaid valikuid on leidnud laiemat kandepinnast: https://www.bioneer.ee/l%C3%A4%C3%A4ne-harju- kogukond-muudab-oma-valla-roheliseks
Lääne-Harju arengukavas 2018-2030 on tähtsustatud innovatiivsete, säästlike ning loodussõbralike lahenduste kasutuselevõttu, mille väärtustamist ning ootusi on teavitustöö tulemusel võimalik saavutada: “Loodussõbralikke, säästlikke, innovaatilisi ja parimal praktikal põhinevaid lahendusi rakendatakse elamu- ja ettevõtluspiirkondade rajamisel ning valla taristumajanduses − välja on arendatud nõuetekohased vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, kasutusel on energiasäästlikud kütte- ja valgustuslahendused.” Rohelise valla kontseptsioon ning alustalade peamised suunad on lisamisel valla arengukavasse (ettepanekud on kogukonna poolt esitatud oktoobris 2019). Teavitus- ja kaasamistegevus on otseses seoses rohevalla kontseptsiooni alustalade praktiliste eesmärkidega energia, jäätmekäitluse, loodushoiu, teavituse ja hariduse, ning majanduse ja ettevõtluse vallas.
Projekti eesmärk ja tegevused on kooskõlas Lääne-Harju Koostöökogu strateegia meetmega 2.1 Kogukond – säästlik majandamine, piirkondliku eripära kasutamine, keskkond.
Projekt toetab otseselt strateegia „Euroopa 2020” prioriteete, milleks on innovatsioon ning ressursitõhusus, juhtalgatuste sidumiseks maapiirkondades on esile tõstetud just teadmistevahetust ja innovatsiooni maapiirkondades. Eesti Regionaalarengu Strateegia 2020 sätestatud prioriteedid tulenevalt otseselt EL 2020 ja Eesti 2020 strateegiatest nagu näiteks teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine maapiirkondades; loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ja üleminek vähem CO2- heiteid tootvale ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele; sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine.
Eesti Regionaalarengu Strateegia 2020 (ERAS 2020) eelnõu toob välja järgnevad regionaalarengu rõhuasetused, mis puudutavad Põhja-Eesti piirkonda: “pealinna piirkonna rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiva ning välismaisele oskustööjõule ja tippspetsialistidele atraktiivse elu- ja tegevuskeskkonna edendamisele /…/
Projekti teavitustöö jätkusuutlikest lahendustest seostub otseselt Harju Maakonna Arengustrateegia 2035+ väljatoodud visiooniga: “Harju maakonna elukeskkond on turvaline ja roheline, kaasaegsed ja kõrgel tasemel teenused on kättesaadavad kõigis piirkondades”.
Lõpuks, vabariigi valitsus on 2019 oktoobris öelnud oma jah-sõna EL ambitsioonile saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Märksõnadeks: energiaefektiivsus, taastuvallikad, puhas transport, ringmajandus.
Selleks, et üleminek oleks kiire ning sujuv on vaja kogukondades juurutada jätkusuutlikku mõtteviisi, millele käesolev projekt kõige otsesemalt kaasa aitab.
