Loodusrikas Lääne-Harju

Vallal on ligi 100 km pikkune merega piirnev rannajoon. Tuntumad rannad on Keila-Joa, Meremõisa, Laulasmaa, Kloogaranna, Lohusalu, Leetse, Keibu ja Alliklepa liivarannad.

Laulasmaa rand, Foto: Tarvo Kuus


Metsad: Valla mereäärsetele aladele annavad erilise väärtuse metsad.
Saared ja laiud:Rannikumeres asuvad kaks suurt saart – Suur-Pakri ja Väike Pakri ning nende vahel kuus väikest
laidu.
Jõed: Valla kolm suuremat jõge on Keila, Vasalemma ja Vihterpalu.
Järved: Klooga alevikust lõunas asub kalarikas ja ujumiseks sobiv Klooga järv, Rummu külas seiklusturismiobjektina tuntud Rummu järv ja Hatu külas keset raba paiknev liivakallastega Tänavjärv.
Maastikukaitsealad: Valla territooriumile jäävad Türisalu, Laulasmaa, Nõva, Pakri ning Läänemaa Suursoo maastikukaitseala. Kaitstavatest loodusobjektidest on märkimisväärsed Keila juga ja Treppoja joastik ning Keila-Joa, Vasalemma ja Ohtu mõisapargid.
Puisniidud: Puisniitudest on leidnud märkimist Korevi puisniit Keila − Haapsalu maantee ääres ja Jõute puisniit Metslõugu külas, Hatu Hunnikumägi Vihterpalu jõe vasakul kaldal Hatu külas, Liisküla − Suurküla puisniit ning Kasepere, Likekõrve ja Riidika niidud, mis osaliselt ulatuvad ka Saue valla territooriumile.
Rohevõrgustik: Valla territooriumil asuvad Harju maakonna rohevõrgustiku
teemaplaneeringu tuumalad: KeibuVihterpalu, Suursoo ja Tänavjärv, Pakri saared, Pakri poolsaar, Kloogaranna, Lohusalu, Keila-Joa − Türisalu ja Padise.
Kultuurimälestised: Tähtsamateks kultuurimälestisteks vallas on Padise kloostri varemed koos vallikraaviga ning Peeter Suure merekindluse bastion ehk Muula mäed Paldiskis. Tähelepanu väärivad ka Keila-Joa mõisakompleks, Vasalemma mõisaansambel, Padise, Vihterpalu, Kõltsu ja Hatu mõisad, HarjuMadise, Harju-Risti, Paldiski Georgi õigeusu kirik ja Nikolai kirik, Audeväljas asuv Möldre tuuleveski, Pakri vana ja uus tuletorn Paldiskis ning Pakri saartel asuvad Suur-Pakri ja VäikePakri kiriku varemed. Oluliseks ajaloomälestiseks on Eesti rahvakooli rajaja
B.G. Forseliuse sünnikoht Madise külas. Paldiskis asub skulptor Amandus Adamsoni majamuuseum, mis tegutseb Harjumaa Muuseumi filiaalina.

Pärandikultuur: Vallas on registreeritud kümneid pärandkultuuri objekte, mis pole riikliku kaitse all, kuid hoiavad
alles kohalikku kultuurimälu. Mälestised ja pärandkultuuri objektid vajavad säilitamisele lisaks kohati ka
korrastamist ja eksponeerimist.
Puhkepiirkonnad: Lisaks mereäärsetele piirkondadele eristub puhkepiirkonnana Niitvälja küla, kus asub populaarne golfiväljak. Keila-Joa on tuntud juba ammusest ajast joa, suursuguse pargi ja mõisakompleksiga. Olulise tähtsusega puhkepiirkonnad on Padise puhkeala − klooster ja mõis koos ümbritseva metsa ja kloostri jõega ning Vihterpalu metsad ja rabad koos Tänavjärvega. Klooga alevikus paiknevad Klooga järv, järveäärne raba ning Soodajärv, mis on kujunenud suviseks ja talviseks meelispaigaks harrastuskalastajatele. Vähemtähtis ei ole kindlasti ka Rummu karjäärijärve ja aherainemäe turismipotentsiaal. Turismile Pakri poolsaarel annab hoogu Pakri tuletorni avamine külastamiseks ja ümbritseva ala
korrastamine. Pakri saartel on korrastatud matka- ja seiklusturismiga seotud infrastruktuuri − ujuvkai, matkarajad, teeviidad, tualetid, infotahvlid. Vasalemma alevikus on miljööväärtuslik elamuala, kus asuvad mitmed miljööväärtuslikud elamud ja ajalooline raudteejaam, mis vajab kordategemist ja kasutusele võtmist. Matkajad saavad kasutada kogu Lääne-Harju valla rannikut läbivat tähistatud rahvusvahelist matkarada E9
Valla puhkemajanduslik potentsiaal on väga kõrge − pikk rannajoon, liivased supelrannad, metsaalad ja vaatamisväärsused ning logistiline kättesaadavus mitme transpordiliigiga, samuti Muud teenindavad tegevused Tallinna lähedus loovad head võimalused puhkemajanduse arendamiseks. Suurema puhkepotentsiaaliga on rannaalad − Lohusalu ning Lahepere lahe äärne ala, mille keskuseks on kujunenud Laulasmaa SPA ja Lohusalu sadam ning Leetse, Keibu ja Alliklepa rannad. Lisaks mereäärsetele piirkondadele eristub puhkepiirkonnana Niitvälja küla, kus asub populaarne golfiväljak. Keila-Joa on tuntud juba ammusest
ajast joa, suursuguse pargi ja mõisakompleksiga. Olulise tähtsusega
puhkepiirkonnad on Padise puhkeala − klooster ja mõis koos ümbritseva metsa ja kloostri jõega ning Vihterpalu metsad ja rabad koos Tänavjärvega. Klooga alevikus paiknevad Klooga järv, järveäärne raba ning Soodajärv, mis on kujunenud suviseks ja talviseks meelispaigaks harrastuskalastajatele. Vähemtähtis ei ole kindlasti ka Rummu karjäärijärve ja aherainemäe turismipotentsiaal. Turismile Pakri poolsaarel annab hoogu Pakri tuletorni avamine külastamiseks ja ümbritseva ala korrastamine.
Pakri saartel on korrastatud matka- ja seiklusturismiga seotud infrastruktuuri − ujuvkai, matkarajad, teeviidad, tualetid, infotahvlid. Vasalemma alevikus on miljööväärtuslik elamuala, kus asuvad mitmed miljööväärtuslikud elamud jaajalooline raudteejaam, mis vajab kordategemist ja kasutusele võtmist. Matkajad saavad kasutada kogu Lääne-Harju valla rannikut läbivat tähistatud
rahvusvahelist matkarada E9.

Vaba aeg: Laulasmaa Spa-hotellis on ujula, Niitväljal golfikeskus ja jahilaskepaik. Ratsasporti saab harrastada
Niitvälja Ratsakeskuses ja Ratsaspordiklubi Simoni ratsaspordiväljakul Ohtu külas.

Laulasmaa Hestia Hotell ja SPA Foto: Laulasmaa Hestia Hotell ja SPA

Vallal on munitsipaalmaad 1229,1 ha, so. 2% kogu maakatastris registreeritud maast. Riigi omandis oli
maad 34718,3 ha, so 55,4% kogu maakatastris registreeritud maast.