Tiina Urm, Rohevalla töörühma liige

Praeguseks on Rohevalla kui kogukondliku algatuse sees tegutsemas kuus erinevat töörühma – jäätmemajandus, transport, energia, loodushoid, majandus-ettevõtlus ning elanike teadlikkus ja haridus. 

Mis on nende töörühmade tegevuse fookuses alanud aastal ja kust pihta hakatakse? 

Energia valdkonna töörühma veab eest Enn Laansoo Jr. ning selle töörühma eesmärk on muuta valla energiakasutus säästlikumaks, tõstes samal ajal kohalike elanike elukvaliteeti. Esimene samm on valla energiabilansi kaardistamine – kus, kuidas ja kui palju energiat toodetakse ja kasutatakse. Sealt edasi saab vaadata energiatarbimise vajadusi ja võimalusi ning hakata otsima säästlikumaid ja loodussõbralikumaid lahendusi kogukonna, era- ja avaliku sektori koostöös. Transpordi töörühma juhib Andrus Saliste ning sellel aastal keskendutakse ühistranspordi mudeli võimalike alternatiivide leidmisele ja katsetamisele. Täpsemalt kirjutab sellest käesolevas lehes Erki Ruben. Ettevõtluse töörühma veab eest Margus Kullerkupp ning selle töörühma töö esimeseks sammuks on Lääne-Harju valla ettevõtete kaardistamine, et leida parimad võimalused sünergia loomiseks erinevate ettevõtete vahel ning sinine majanduse kontseptsiooni tutvustamiseks ettevõtjatele. Loodushoiu töörühma veab eest Kairi Niinepuu-Mark ning selle töörühma fookuses on sellel aastal esmajoones elurikkuse toetamine valla territooriumil – niidulillede alade loomine ja muruniitmise piiramine ning glüfosaadiga pritsimise lõpetamine avalikel aladel. Töörühma liige, bioloog Mart Meriste toob välja, et: “Taimedest algab iga maismaal olev toiduahel ja hävitades taimi, ei ole ka muul elustikul elupaika. Teeääred on paljudes piirkondades ainsad regulaarselt niidetavad alad meenutades kooslustena sageli niite ja seetõttu on nad maastikus tegelikult sageli väga olulised niidutaimede ja tolmeldajate putukate elupaigad.” Mitmetes küsimustes loodab rohevalla algatus teha koostööd ka linnade ja valdade liiduga, ning teiste keskkonnahoidlikult meelestatud valdadega üle Eesti. Eelmisel aastal toimunud Rohevalla inspiratsiooniseminar tõi palju olulisi kontakte inimestega, kes samade teemade ja küsimustega erinevates Eesti piirkondades tegelevad.  

Kui räägime keskkonnahoiust, siis kõige esimene valdkond kuhu inimeste mõtted liiguvad on jäätmed – plastik, tekstiil ja muud materjalid, millele täna pole suudetud tõeliselt efektiivset käitluslahendust leida, ning mis on probleemiks nii kohalikul kui ülemaailmsel tasandil. Rohevalla jäätmemajanduse töörühma eestvedaja on Kerli Lambing, ning töörühm kohtub regulaarselt alates 2019. aasta septembrist. Töörühma eesmärkide hulka kuulub liigiti kogumisele üleminek sh biojäätmed, sellega seonduv teavitus elanikkonnale ja parem pakendikogumise süsteemi rakendamine, kasutades parimaid praktikaid nii Eestist kui mujalt maailmast. Olulist sisendit on andnud grupi töösse möödunud suvel kogukonnakomisjoni poolt läbi viidud jäätmemajanduse probleemkohtade kaardistus, mis tõi välja selle, et lahendamist vajab metsa alla prügi viimise probleem –  loodusesse viiakse nii ehitusjäätmeid, elektroonikat ja rehve, kui ka tavalisi olmejäätmeid. Samuti on probleemiks see, et avalike pakendite kogumise konteinerite sisu ei vasta konteinerite liigile – sinna pannakse sobimatut tüüpi jäätmeid ning lisaks sellele on konteinerid pidevalt ka ületäitunud. Tegelikkuses on vaja teha nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil oluline edasiminek prügi liigiti kogumises ja materjalide taaskasutusse suunamises. Juba 2008. aastal lepiti EL tasandil riikidevaheliselt kokku, et aastaks 2020 on 50% olmejäätmetest ringlusesse suunatud ning iga 5 aasta järel tõuseb see eesmärk veel 5% võrra, jõudes aastaks 2035 tasemele 65%. Täna oleme sellest kõigest veel väga kaugel. Muudatusi raskendab see, et hetkel on vallas 5 erinevat jäätmeveo piirkonda. Selleks et jäätmete kogumist ja ringlusesse suunamist sujuvamaks ja efektiivsemaks teha, tuleb liikuda selle poole, et tegemist oleks tervikliku lahendusega ehk ühe piirkonnaga. Kindlasti vajab edasi arendamist ja parandamist liigiti kogumise konteinerite olukord. Väga oluline roll olukorra parandamisel on aga ka elanike teavitamine erinevat tüüpi jäätmete ringlusesse suunamise ja taaskasutamise võimalustest ning valikutest. Jäätmemajanduse töögrupp ootab jooksvalt ka kõikide elanike murekohti ja ettepanekuid seoses jäätmemajanduse kitsaskohtadega. Ettepanekutest ja tähelepanekutest saab kirjutada otse Kerli Lambingule: kerli.lambing@laaneharju.ee 

Kui oleks huvi selles või teistes Rohevalla algatuse töörühmades kaasa lüüa või lihtsalt jagada oma ideid ja mõtteid, saab kirjutada aadressile: rohevald@gmail.com. 

Kairi Niinepuu-Mark

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga